Samm õnnetusest ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Tallinna haridusameti juht teatas eile, et väikelapse surmaga lõppenud traagilise õnnetuse valguses kontrollivad ametnikud kiirkorras üle kõikide lasteaedade mänguväljakud ja nende ohutuse.
Tahaks loota, et üheski Ida-Viru lasteaias pole ronimisredelit, millel pulk puudu, või liumäge, kus pole turvapiiret. Vähemalt need lasteaedade ja kohalike omavalitsuste esindajad, kellega Põhjarannik eile vestles, kinnitasid, et järelevalve õueala ohutuse üle toimub pidevalt ja Lasnamäe lasteaias juhtunud tragöödia paneb olukorda veelgi teravama pilguga hindama.
Kindlasti ei saa näha kõikides nõukaaegsetes atraktsioonides tonti ega eeldada, et viimse kui ühe lasteaia õuealad üleöö uueks muutuvad. Aga on selge, et kohalike omavalitsuste suhtumine oma kõige pisemate elanike heaolusse ja turvalisusse erineb nagu öö ja päev. Pealinna lasteaedade rahaprobleeme lahatakse meedias pidevalt. Seevastu Sillamäe lasteaednikud kiidavad oma linnavõime selle eest, et iga probleem, mis puudutab laste ohutust, leiab kiire lahenduse.
Arvestades, et enamik õnnetusi väikelastega juhtub hoopis kodus vanemate silme all, mitte lasteaias, kus ühe kasvataja valvata on 18-24 last, ei saa eeldada, et ükski keskkond saaks olla sada protsenti ohutu. Küll aga saab ohud miinimumini viia. Ja siin ei peaks kohalik omavalitsus näitama näpuga ainult lasteaia juhatajatele, nagu oli Tallinna haridusameti esimene reaktsioon, vaid turvalisust tõstvateks tegevusteks tuleb ka raha eraldada.