Venekeelsed arstid on reaalsus

Vambola Paavo. Foto: Erakogu

Elutarkusele tuginedes võib öelda, et tähtis pole kassi värv - peaasi et ta hiiri püüab. Sama ütlen Ida-Virumaad kummitava tohtrite põua kohta: tähtis pole arsti rahvus, oluline on, et ta ravida oskab.

Meditsiinilise abi järjepidevuse nimel on Ida-Viru haiglad sunnitud üha enam pöörama pilke ida-avarustele. Eestis on palju vaieldud selle üle, kas meile on vaja võõrtööjõudu, ning kui, siis millist ja kui palju. Võõraste töökäteta ei saa läbi ükski riik.

Arstid on tippspetsialistid ning hinnatud igal maal. Ma arvan, et Moskvas, Peterburis või mõnes teises Venemaa ülikoolis hariduse saanud tohtrite tase ei jää meie omale suurt alla. Meditsiini vallas ollakse igas riigis nõudlikud.

Juba nõukogude ajal töötas Kohtla-Järve kandis palju Venemaal hariduse saanud arste. Paljud tohtrid olid suure algustähega ja tegid oma tööd südamega. Oli neidki, kes õppisid selgeks eesti keele, et patsientidega oleks lihtsam suhelda.

Pole parata, kui Ida-Virumaa ei ole meie kõrgkoolide lõpetanute hulgas populaarne. Oleme ise paljuski süüdi, et lasime terve taasiseseisvusaja regioonist kuvada pilti kui Metsikust Läänest, kus vohavad vägivald ja narkomaania ning pauguvad püstolid. Viimased juba ammugi mitte!

Võib-olla on süüdi ka maakonna mainekujunduse eest vastutavad ametnikud.

Seda, kui tore-kena on siin elada, räägitakse ainult messidel. Tegelikkuses tuleks kogu aeg hoida käsi pulsil ning läkitada väljapoole positiivseid sõnumeid. Ehk peaksid siinsete haiglate esindajad rohkem pinda käima ning kohtuma ülikooli arstiteaduskonna residentide ja lõpetajatega? Poleks paha kanda kinnitada ka Tartu tervishoiu kõrgkoolis. Viimases on järgmisest aastast tulemas õppekavasse mitmeid uusi erialasid. Kui ise lobitööd ei tee, ei hakka keegi seda sinu eest tegema. Arste võib ju meelitada 15 000eurose toetusega, ent mis on see rosin, mis peibutab Tartu- või Võrumaalt pärit noore Jõhvi või Kohtla-Järvele?

Lähtetoetuse eest ei saa endale lubada korralikku elamistki. Korterid maksavad rohkem. Need tuleb sisustada ja lisaks tahab spetsialist süüa ning riideidki selga.

Nõukogude ajal oli lihtsam - arstidele eraldati korterid.

Soomes on kaugetes piirkondades riigi poolt lähtetoetused, lisaks veel muud koefitsiendid.

Kui tahetakse, et Ida-Virumaa arstiabi oleks jätkusuutlik, siis midagi peaksid üheskoos ette võtma nii riik kui omavalitsused. Kahjuks on riik viimasel kümnendil enamiku asju oma kaelast omavalitsustele delegeerinud. Viimaste rahakott aga, nagu teame, on ahtake.

Mina ei näe Valgevenest, Ukrainast või Venemaalt kutsutavates arstides midagi halba. Siin kandis on muukeelseid tohtreid ennegi olnud ja küllap tuleb veelgi.

Seaksin vaid ühe tingimuse - eesti keel tuleb kahe aastaga omandada ja riigikeele eksam vähemalt hindele neli sooritada. Arstil tuleb iga päev teha arvutis palju tööd ja seda ei saa delegeerida kakskeelsele õele või osakonna sekretärile.

Tuleb käituda põhjanaabrite eeskujul: tahad Soomes arstina töötada, pead valdama soome keelt ning jutul lõpp. See motiveeriks ka idast tulevaid tohtreid. Alguses võiks maksta neile keeletasu, olgu näiteks 100-150 eurot kuus. Usutavasti see motiveeriks!

Me koolitame maksumaksja raha eest kaadrit teistele. Kätt ette panna ei saa, sest Euroopa Liidus kehtib tööjõu vaba liikumine, ent midagi saab siiski muuta. Kui inimene õpib ülikoolis arstiks riigieelarvelisel kohal, siis peaks tal olema kohustus riigi ees töötada Eestis oma erialal vähemalt kolm aastat. Pärast seda mine Soome, Norrasse või Inglismaale.

Kui lahkud varem, ole hea ja maksa riigile raha tagasi. Õppekoha baasmaksumus on ju teada.

Kui laseme kõigel isevoolu teed minna, siis on tõesti nii, et Ida-Virumaal osutavad varsti meile abi tohtrid väljastpoolt, kes räägivad küll eesti keelt, ent pole haridust omandanud Tartu ülikoolis.