Kättesaamatud "rosinad"
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Valitsuskoalitsioon on lubanud aidata kodukulusid vähendada ning kuigi tegelikult paljud kommunaaltasud sellest hoolimata ülespoole liiguvad, on vastuargument siiski tagataskust võtta - riik pakub Kredexi abil toetust majade soojustamiseks ja kordategemiseks. Kasutage seda ja siis vähenevad ka küttearved!
On küll pealtnäha ahvatlev ettepanek, kui ühistu pääseb 15-35 protsendist maja soojustamisega seotud kuludest, saab ülejäänud tööde rahastamiseks turuhinnast soodsama protsendiga pangalaenu ja hoiab selle tulemusel küttekulusid 30-50 protsenti kokku. Ainult et nendele "rosinatele" vaatamata on seni vaid vähesed korteriühistud sellest abipakkumisest kinni haaranud. Ida-Virumaal näiteks on käesoleva aasta jooksul kõigest neli ühistut, kes kokku on saanud toetust ligemale 55 000 eurot.
Nii mitmedki ühistute eestvedajad Eesti eri paigus, kes toetuse saamise keeruka protsessi läbi teinud, on võrrelnud seda kannatuste rajaga, sest neid tingimusi, mis tuleb täita, on tohutult ning samas on vaja võita kõigi majaelanike usaldus, toetus ja valmisolek panustada sellesse ettevõtmisesse. Kui aga sellisest kadalipust on õnnestunud läbi tulla, saab selgeks, et vaev saab tasutud, sest küttekulud tõepoolest vähenevad.
Kohalikud omavalitsuste spetsialistid peaksid ühistuid julgustama ja toetama praktilise nõuga toetustaotluste koostamisel. On küllaltki tõenäoline, et küttehinnad kasvavad edaspidi veelgi, ja seda suurem on see võit, mida soojustamisega saavutatakse.