Skip to footer
Saada vihje

Ärevad ajad on õpetanud raha lugema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Suitsu.

Jõulud on eriline aeg mitte ainult inimeste südamete, vaid ka pere rahakoti jaoks. Kaupmehed otsivad nutikaid reklaamivõtteid, et müüki kasvatada, ning inimesed on valmis tegema kõik, et lähedaste ja endagi pühad meeleolukalt veeta.

Detsembrikuu kulutuste osakaalu pere väljaminekutes peegeldab ilmekalt kaardiga makstud summade kasv. Viimaste aastate madalseis jõulukuu tarbimises jäi aastasse 2008, kui detsembris tehtud kaardikulutused suurenesid novembriga võrreldes 16 protsendipunkti. Mullune viiendiku suurune kasv näitas aga suuremat optimismi. Tänavuse jõulukuu juhatasid sisse kogu aasta vältel kosunud eratarbimine ja kaardimaksete kasv - oktoobris maksti kaardiga kolmandiku võrra enam kui jaanuaris. Tõenäoliselt kasutavad Eesti inimesed tänavu jõulupühade kulutuste eest makstes kaarti enam kui kunagi varem.

Ka Eesti pered on mõjutatud trendidest, mis valitsevad sel aastal pühade eel kogu Euroopas. Audiitorfirma Deloitte tänavune jõulu-uuring näitab, et kulutuste planeerimist mõjutab ebakindlus riigi majanduse käekäigu osas ning varasemates uuringutes peegeldunud optimism tuleviku osas on asendumas ettevaatuse ja murega - enam kui kuus kümnest Euroopa tarbijast kardab, et nende kodumaa on sisenemas majanduslangusse.

57% Euroopa tarbijatest kavatseb tänavu kulutada jõulukinkidele tavapärasest vähem, 54% teha kinke varsemast väiksemale arvule inimestele ning 65% kavandab jõuluostud teha soodusmüükidelt. Ligi pooled inimesed otsivad soodsamaid pakkumisi ja võrdlevad kaupade hindu kauplustes. Kõige enam püütakse kokku hoida kinkide pealt - söökide ja pühade meelelahutuse pealt tarbijad säästa ei soovi. Nii võib öelda, et ka meie naabrid Euroopas loevad kõrgemast sissetulekust hoolimata nagu meiegi raha väga hoolikalt. Keerukas majandusolukorras otsivad tarbijad parimat toodet ja kvaliteeti võimalikult soodsa hinnaga.

Laenuraha jõuluostudeks kasutada ei soovita - pigem näpistatakse kingiraha säästukontolt või loodetakse jõulupreemiale. Kuna inimesed kardavad kriisi süvenemist ning taas on tekkimas ka hirm tööta jäämise ees, võivad tänavused kulud kokkuvõttes osutuda plaanitust tagasihoidlikumaks.

Pühadeostude planeerimisel tasub kindlasti meeles pidada, et ostunimekiri muudab poes veedetud aja tulemuslikumaks. See aitab kontrollida kiusatust kulutada plaanitust enam ja vältida ostukorvis kingitusi, mida keegi ei vaja. Ka tasub jõuluostud teha aegsasti, mitte tormata poodi viimasel hetkel, kui hinnad kõige soolasemad ja poodides tunglemas rahvamassid.

Eurooplased ootavad kingikotist kõige sagedamini raamatuid või raha ning üsna paljud kavatsevad niisuguseid kinke ka teha. Väga sageli võib Euroopa inimene kingipakist leida ka kosmeetikatooteid või lõhnaõlisid. Lisaks ilutoodetele on huvi tõusmas ka massaaži, spaahoolduse jms kinkekaartide vastu, mis võimaldavad kingisaajal võtta aega endale.

Süvenemas on trend teha lastele harivaid kinke: raamatuid, puslesid ja lauamänge. Paljude vanemate hinnangul on õppima innustamine muutumas tänapäeva ebakindlas maailmas üha olulisemaks. Teismelistele kingitakse kõige sagedamini videomänge, raamatuid ja raha. Noorte inimeste seas on kasvanud ka nende hulk, kes sooviksid saada uuenduslikke tehnikatooteid, nagu tahvelarvutid või nutitelefonid.

Mõistlik on soetada jõulukaubad oma säästude eest vastavalt tegelikele võimalustele ning arvestada eelarvet tehes jaanuaris tasumist ootavate arvetega. Makstes pühadekaupade eest krediitkaardiga, tuleb arvestada, milline on kauba hinnale lisanduv intressikulu. Samuti tasub hoolikalt jälgida krediidilimiidi kasutamist, et krediidi tagasimaksed rahaprobleeme ei tekitaks.

Internetis jõuluostude tegemine on mugav, eriti kiire elutempoga inimestele - arvutis ei ole järjekordi ega tunglevaid rahvahulki, ülevaade kaupadest on aga põhjalik. Sama meelt on ka Euroopa tarbija - peaaegu pooled Deloitte´i küsitlusele vastanuist kasutavad kinkide leidmisel nii tavalisi kui veebipoode. Üks kolmest inimesest kavatseb interneti vahendusel kinke ka osta.

Kõike seda arvestades on loomulik, et internetimüük kasvab nii mujal kui siinmail, ent internetis oste tehes tuleb hoolikalt silmas pidada turvareegleid ning eelistada tuntud kauplusi ja kaubamärke. Samuti tuleb arvestada sellega, et tellitud pakk ikka õigeks ajaks kohale jõuaks.

Kõige tähtsam on meeles pidada seda, et kinke tuleb teha südamest ja rõõmuga, mitte süü- või kohusetundest kellegi ees, kes tegelikult lähedaste pereliikmete või sõprade sekka ei kuulugi. Kui kingisaajate ring on laiem, tasub teha omavahel kokkuleppeid: teha kas loosipakke või leppida näiteks kokku, et kinke tehakse ainult lastele.

Ning lõpuks hea ja aegumatu nõuanne: kingitus, mis kinkijale ja kingisaajale aastateks meelde jääb, on enda kätega valmistatud või hoopis südamest tulnud heategu.

Kommentaarid
Tagasi üles