Ebaselgus energeetikas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Eile teatas Eesti Energia oma tarbijaile "ootamatult" sülle kukkunud rõõmusõnumi: ettevõte võtab tagasi järjekordse hinnatõusutaotluse, sest valitsus eraldas kokkuleppel Euroopa Komisjoniga energiafirmale veel kümnete miljonite eurode eest lisakvoote, millega loodetakse katta kulud, mida pidi algselt tegema hinnatõus.

Seekord uudis siis positiivne, kuid meie meelest on meie energeetikas liiga palju selliseid, reeglina negatiivseid ootamatusi, mis igapäevastele elektritarbijatele jäävad arusaamatuks. Olgu need siis valitsuse ootamatud otsused elektriaktsiisi järjekordseks tõstmiseks, maksumaksja raha investeerimiseks põlevkivikatelde renoveerimiseks või energiaettevõtte ahvatlemiseks toore puidu arutuks ahjuajamiseks, mis moonutab järsult olukorda küttepuiduturul. Järkjärguliste elektrihinna tõusudega suudeti meid viimastel aastatel lausa ära harjutada.

Rahval on raske taluda aina kasvavaid kulutusi elektrienergiale ning sama raske mõista, mis toimub ja kuhu liigub meie energeetika. Kui palju veel tuleb Eestimaale tuulikuparke, mis justkui ebaloogilisena näivalt tasuta tuule jahvatavad hirmkalliks elektriks, tõstes hindu aina kõrgemale? Mis saab tuumajaama plaanidest ja kui kauaks jätkub põlevkivienergiat? Kuidas hakkab käima elektri tarbimine aastast 2013, kui elektriturg avaneb? Kõrged valitsusametnikud räägivad äraseletatud nägudega aina energeetika tulevikust, aga sellest jutust ei saa inimesed kahjuks midagi aru.

Märksõnad

Tagasi üles