Gümnaasium kui koostöövõime mõõtur

Ida-Virumaal võib sündida midagi uut ning teedrajavat, kui keskregiooni omavalitsused panevad tõepoolest seljad kokku ja otsustavad, et senine gümnaasiumihariduse kvaliteet neid ei rahulda ning tuleb luua midagi uut ja paremat. Kusjuures mitte ühe valla või linna otsusena, vaid ühiselt tegutsedes ja haridust rahastades.

Sihtasutus Alutaguse Gümnaasiumid võib sõltuvalt kokkuleppest tähendada kas ühte suurt puhast gümnaasiumi Jõhvis või ühte suuremat Jõhvis ja väiksemat Kohtla-Järvel, mis koondaks endasse kokku ligemale tuhandet õpilast. Või hoopis midagi kolmandat.

Põhiküsimus on selles, kas haridusseminaril sündinud mõtte suudavad omavalitsusjuhid teha söödavaks ka volikogudele ja oma valijatele. Kõige raskem saab olema kokku leppida nende omavalitsustega, kus on gümnaasiumiaste praegu olemas ja kogukond ei soovi sellest loobuda, nagu Toilas ja Iisakus. Kui uus gümnaasium tõepoolest täidaks oma eesmärki ja saavutaks sellise maine, et hoiaks helged pead maakonnas, selle asemel et võimekamaid Tallinna või Tartu gümnaasiumidele kaotada, võiks kaaluda maakonna huvide ettepoole seadmist oma valla või linna huvidest.

Häda on selles, et keegi ei tea, kas uus oleks ikka parem. See tuleb lähiajal selgeks vaielda. Viie omavalitsuse loodud korrakaitseüksus juba töötab. Tegutsemisaeg on olnud liiga lühike, et mingeid järeldusi teha, ent see näitab, et koostöö on ühistes huvides võimalik.