Missugused muudatused ootavad meditsiini?

Eile avalikustatud meditsiiniga seotud rahulolu-uuringu järgi on Eestis meditsiini kvaliteediga rahul 72 protsenti elanikkonnast. See number on püsinud viimastel aastatel stabiilsena ning ei ole üllatav. Kui vaadata, missuguse kvalitatiivse hüppe juba ravimeetodites ning meditsiiniseadmetega varustuses on teinud meie tervishoiusüsteem, siis on see võrreldav jõudmisega kettaga lauatelefonidelt tänapäeva digitaalmaailma näiteks telekommunikatsioonis.

Meie arstide tase on kindlasti võrreldav kolleegide omaga arenenud lääneriikides, sest lisaks Tartu ülikoolis saadavatele teadmistele on neile praktiseerimiseks avatud tipptasemel kliinikud. Kui meie meditsiini tase oleks allpool arvestust, ei peaks me muretsema arstide lahkumise pärast Põhjamaadesse ja mujale Euroopa riikidesse.

Pigem on murekohaks sageli arstiabi kättesaadavus ning sellega polegi ligi pooled küsitletuist rahul. Eelkõige on siin küsimus eriarsti vastuvõtule ja uuringutele pääsemises, õigemini selle pikas (ja haigekassa juhtide väitel aina pikenevas) ooteajas. Ja muidugi on siin võtmeküsimuseks meditsiini rahastamine. Lähiaastatel tuleb süsteemis kindlasti teha olulisi muudatusi, sest on selge, et maksumaksjate vähenemise ning elanikkonna vananemisega muutub kvaliteetse tervishoiusüsteemi ülalpidamine meile üha koormavamaks. Kas aga sotsiaalministeeriumil on olemas selles osas tegevuskava lähiaastateks? Kui jah, siis seda võiks avalikkusele tutvustada.