Vähe argumente

Maakonna keskregiooni omavalitsused kipuvad järjestikku andma eitavat vastust Mäetaguse valla ettepanekule rajada kamba peale Jõhvi uhiuus supergümnaasium. Välja arvatud Jõhvi ise muidugi.

Gümnaasiumireformi vajalikkusest räägib meie haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo peaaegu iga nädal. Põhiargument on gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemine. Samas peaks reform toimuma vabatahtlikkuse alusel. Suuremates linnades on algust tehtud ja seal pole küsimus nii valus, sest gümnaasiumide arvu vähenemisega säilib seal keskharidus ikkagi.

Probleem on väiksemate maagümnaasiumidega, sest vaatamata igasugustele aruteludele, ei taha väiksemad omavalitsused olemasolevatest gümnaasiumidest loobuda.

Kool on veel üks väheseid olulisi taristu osi, mille tuleviku üle omavalitsus otsustada saab. Mida aga annab gümnaasiumi sulgemine ühele maaomavalitsusele? Koolimaja (olgugi põhikoolina) tuleb ülal pidada ikka ning need püsikulud oluliselt ei vähene. Kuna õpetajatele maksab palka riik, siis ka eelarvele õpetajate hulga vähenemine olulist leevendust ei too. Küll aga langeks õpetajate koormus ning tugevamad neist võivad lahkuda, mis langetab ka põhikooli taset.

Küll on aga omavalitsustel gümnaasiumi kadumisega oht kaotada noori peresid olukorras, kus elanikkond niigi aina väheneb, sest kodulähedane haridus on elukoha valikul oluline argument. Gümnaasiumi ülalpidamiskulu katmisel Jõhvis tuleks aga osaleda ikka. Ja pealegi oleks ühes vallas võimul olevale seltskonnale samm sulgeda gümnaasium poolteist aastat enne kohalikke valimisi võrreldav poliitilise suitsiidi katsega.

Nii et tõenäoliselt ei tule plaanitud suurejoonelisest reformist vähemalt vabatahtlikkuse alusel midagi välja. Sest argumendid kipuvad valdade jaoks nõrgaks jääma.