Põhjaranniku tuul teeb energiatootmise säästlikuks
26. märts 2012, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas teate, mis on ühist Läänemaa rannikuala pärlitel Hanilal ja Noarootsil ning põhjaranniku paikadel Paldiskil, Viru-Nigulal ja Aseril? Tänu nendele katab tuuleenergia juba praegu 5% Eesti elektritarbimisest ning koos teistest taastuvenergia allikatest toodetava elektriga muutub meie energiatootmine päev-päevalt keskkonnasõbralikumaks.
Lisaks tuuleenergia keskkonnaalastele eelistele ei vaja elektrituulikud erinevalt fossiilkütustel töötavatest jaamadest kütust ega ka saastelubasid, mis on seotud kulutustega. Seega on tuuleenergia pikas perspektiivis odavaim ja keskkonda säästvaim energia tootmise viis, sest vajab kolmest kuluelemendist vaid ühte - seadmete soetamiseks vajaminevat. Tuuleenergia osakaalu tõus annab võimaluse tõrjuda turult välja kulukamad ja saastavamad elektritootmise tehnoloogiad.
Võttes kokku tuuleenergia, biogaasi, biomassi ja hüdroenergia, moodustab Eestis taastuvenergia praegu ligi 15% kogu elektri tarbimisest, sellest 5% katab tuuleenergia. Läänemere tuultele avatud pika rannajoonega Eesti teeb õigesti, kui püüab senisest rohkem tuult elektritootmise tarbeks kinni. Juba mullu jõudis tuulest toodetud elekter Eestis ligikaudu 100 000 kodusse ja selle tootmisest teenitud raha mitmel pool ka kohaliku elu edendamisse. Virumaal ja Läänemaal loodud mittetulundusühingud toetasid 2011. aastal kohaliku tuulepargi toodetud elektrienergia tuludest näiteks nii Hanila vallas kohalikku kultuuri kui ka Viru-Nigula vallas veemajanduse parandamist.
Nelja Energia, mis toodab kaks kolmandikku kogu Eesti tuuleenergiast, plaanib samasugust koostööd jätkata, ehitades lõpuni pooleliolevad maismaa tuulepargid Aseris, Paldiskis, Kundas ja Hanilas ning meretuulepargi Loode-Eestis.
Hiljuti jõudis avalikkusesse uudis, et Eesti suurimad tuulepargiettevõtted Freenergy, Vardar Eurus ja Nelja Energia koonduvad Nelja Energia OÜ alla ning ühinemise tulemusel tekib traditsioonilise juhtimise ja omandistruktuuriga Eesti, Läti ja Leedu tuuleparke 100% omav energiaettevõte. Mida see muutus kaasa toob? Partneritele kohaliku omavalitsuse tasandil mitte midagi, sest uues organisatsioonis jätkub senine tegevus ning ka personal jääb samaks.
Vajadus ühinemise järele tuleneb Nelja Energia kiirest arengust ning laienemisest viimase viie aasta jooksul. Algselt vaid mõnest projektist alguse saanud ja praeguseks suureks organisatsiooniks kasvanud ettevõtet pole enam otstarbekas hallata juhtimislepingute kaudu. Uus struktuur annab uut jõudu pooleliolevate elektrijaamade valmimiseks kolmes Balti riigis ning arvestades taastuvenergeetika ressursimahukust, on ühinenud ettevõte kindlasti elujõulisem investor.
Lisaks sellele, et lõpetame Eestis pooleliolevad maismaa tuulepargid ja kaks biogaasijaama, vaatame ka piiri taha. Plaanime ehitada kaks tuuleparki Leedus ja ühe Lätis. See tähendab lähiaastatel vähemalt 150 miljoni eurost investeeringut Baltikumi taastuvenergeetikasse, millele lisandub hiljem veel meretuulepargi maksumus. Leedu turu muudab perspektiivseks fakt, et Ignalina tuumajaam suleti 2010. aastal ja see on muutnud Leedu elektrienergiat importivaks maaks, kus kodumaiste elektrivõimsuste arendamine on hetkel prioriteet. Lätis on tuuleenergia koguvõimsus Eestist kuus korda väiksem, mistõttu on väljavaated taastuvenergeetika valdkonnas head.
Täiendavalt plaanime laieneda ka teistesse taastuvenergia valdkondadesse, eeskätt biomassist energia tootmisesse, mis on väga perspektiivne taastuvenergia liik. Biogaasi potentsiaal pole kaugeltki nii suur kui tuuleenergial, kuid selle muudab energeetika mõistes efektiivseks tehnoloogia, kus koos biogaasimootoritega saavutatakse elektriline kasutegur üle 40%. Erinevalt elektrituulikutest töötavad biogaasijaamad pidevalt, aastas ligikaudu 8000 tundi. Lisaks saab elektritootmise protsessis vabaneva heitsoojusega varustada kohalikku kaugküttevõrku, aidates nii piirkonna soojuskulud kontrolli alla saada.
Vaadates tulevikku, arvan, et taastuvenergia, sealhulgas tuuleenergia, katab juba varsti arvestatava osa Eesti elektritarbimisest. Kütuse- ja saastevaba tuuleenergia on siinjuures kõige soodsam lahendus. Näiteks tähistavad Nelja Energia kõige esimesed tuulikud Virtsu I tuulepargis tänavu kümnenda tegevusaasta juubelit, mis tähendab, et juba kahe aasta pärast lõpeb nendele tuulikutele taastuvenergia toetuse maksmine.
Me kõik vajame igapäevaeluks elektrit - küsimus on selles, mis hinnaga keskkonnale ja iseenda rahakotile me seda toodame. Arvan, et võime üheskoos uhkust tunda tuuleenergia targa kasutamise üle Eesti lääne- ja põhjarannikul.