Omavalitsuse erastamine

See, kuidas on viimastel aastatel toimunud Alajõe valla valitsemine, keerab pea peale enamiku kohaliku omavalitsuse põhimõtteid.

Sisuliselt on seal toimunud terve omavalitsuse erastamine ühe Peipsi piirkonnas suurt mõjujõudu omava ettevõtte poolt. Kuigi vormiliselt langetavad otsuseid kohalik volikogu ja vallavalitsus, on avalik saladus, et selle ettevõtte omanikuks oleva Kärbergite perekonna heakskiiduta ei pääse ametisse vallavanem ega ükski teine tähtsam ametnik ega sünni ükski kaalukam otsus.

Kuidas on see võimalik? On, pealegi veel viisil, mis on ilmselt juriidiliselt korrektne. Kui vaja, on valimiste eel kirjutatud valda sisse massiliselt inimesi, kes tegelikult Alajõe elanikud pole, kuid keda on lihtne panna hääletama nii nagu vaja. Nii saavutataks volikogus koosseis, kes kui hästiõlitatud masin vormistab otsuseid nagu vaja. Kohalike elanike võimalused määrata kohaliku elu küsimusi on sel moel nullitud.

Selline valitsemisstiil ei hooli ei oma tegemiste selgitamisest ega avalikkusest. See, kuidas eelmisel nädalal valis volikogu uueks vallavanemaks Vladislav Ivanovi, on omamoodi demokraatia karikatuur. Meest ennast volikogus kohal polnud. Mitmed volikogu liikmed tunnistasid Põhjarannikule, et ei tea temast suurt midagi, aga ikkagi hääletasid poolt. Taas ilmekas näide selle kohta, kuidas oluline küsimus oli juba enne mujal otsustatud.

Kas sellise jultunud raha ja mõju võimuga ühes väikeses omavalitsuses peabki leppima või peaks riik sekkuma, et kaitsta demokraatlike väärtuste jalge alla tallamise eest?