Väikeasulate inimeste laostaja

Enamik Ida-Viru suuremate linnade elanikest, kes nurisevad selle üle, et küttekulud ampsavad pere-eelarvest liialt suure tüki, ei oska aimatagi, et läheduses asuvates väikeasulates tuleb inimestel sama teenuse eest välja käia kaks korda rohkem raha.

Kui Sillamäe, Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonnas püsib soojusenergia megavatt-tunni hind vahemikus 35-45 eurot käibemaksuta ning Narvas on see isegi alla 30 euro, siis Püssis, Narva-Jõesuus ja Iisakus küünib piirhind juba 80 euro lähedale. Karm hinnatõus tõotab tulla ka Kiviõlis, kui lähiajal ei tule selgust, kas Kiviõli Keemiatööstusest on linnal võimalik soojusenergiat osta või mitte.

Kusjuures edasised väljavaated jätkuvad hinnatõusu suunas. Kuna elanike arv kahaneb, siis jääb vähemaks ka kaugkütte tarbijaid. Et aga püsikulud sellest ei vähene, ei jää konkurentsiametil peagi midagi muud üle, kui anda oma nõusolek järjekordseks hinnatõusuks, sest matemaatiliselt on kõik põhjendatud. Selle tagajärjel kasvab nende inimeste hulk, kellele hiigelsuurte küttearvete tasumine muutub üle jõu käivaks. Nii tekibki lootusetu suletud ring, kus hinnakarussell hakkab keerlema seda pöörasemalt, mida rohkem inimesi sellelt maha on sunnitud astuma.

Nende väikelinnade ja asulate omavalitsuste jaoks peaks praegu olema kõige pakilisem küsimus otsida lahendusi, kuidas korraldada kütmist nõnda, et see oma elanikke ei laostaks. Peale hoolitsemise oma inimeste eest võimaldaks see säästa ka omavalitsuse raha, sest oma lasteaedade, rahvamajade ja muude munitsipaalasutuste kaudu ollakse ka ise selle hinnaralli ohvrid.