Hermanni kindlus kokkuleppe ootel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Narva linnavolikogu liikmetel tuleb neljapäeval langetada väga oluline Narva muuseumi ja sealse Hermanni kindluse tulevikku puudutav otsus. Ühelt poolt on arusaadav, et piirilinna võimud sooviksid säilitada senist otsustusõigust 13. sajandist pärineva kultuuriobjekti üle, mis on ühtlasi ka linna kõige tuntum sümbol.
Samas on selge, et selle Eesti ühe suurejoonelisema ajaloolise linnuse edasine taastamine ja muutmine senisest märksa atraktiivsemaks turismiobjektiks nõuab rahasummasid, mille väljakäimine oleks linnale üle jõu käiv nii praegu kui ilmselt ka kümne aasta pärast.
Seepärast peaks Narva muuseumi haldamiseks ja arendamiseks riigiga kahasse sihtasutuse loomine olema mõistlik variant. Ühelt poolt tuleks riik oma osalusega partneriks ja teiseks kasvaks ka võimekus kaasata Euroopa Liidult tema idapiiril oleva kindluse kordategemiseks märksa suuremaid rahasummasid, kui linn seda üksi suudaks.
Arvestades seda, et Narva võimude suhted keskvõimuga pole pikka aega just kõige soojemad olnud, on mõistetav ka linnavolinike skepsis ja tahtmine linna jaoks võimalikult soodsaid tingimusi viimasel hetkel välja kaubelda. Seejuures oleks aga kahetsusväärne, kui vint üle keeratakse ja tehing seetõttu katki peaks jääma. Hoidkem pöialt, et kultuuriministeeriumi tippametnikud ja Narva võtmefiguurid siiski täna-homme vaidlusalustes küsimustes kompromissideni jõuaksid.