Arstiabist, selle asukohast ja suhtumisest
13. juuni 2012, 15:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugedes Ahtme perearstide vastuvõtukoha muutumisest (vt 9.06.2012 Põhjarannik "Perearstid kaugenevad patsientidest"), meenus aastatetagune sama situatsioon, kuid see puudutas eriarstide vastuvõtu lõpetamist Jõhvis.
SA Ida-Viru Keskhaigla otsustas, et Jõhvis renti maksta on liiga kallis, seaduse järgi ei pea eriarst olema meil kohe ukse juures, bussiliiklus on hea ning inimene võib rahumeeli sõita nii Kohtla-Järvele kui ka Purule. Tol korral ei küsitud meie elanikelt, kas see otsus ka neile meeldib.
Haigla juhtkonda ei huvitanud siis, et Jõhvis elab peaaegu 13 000 inimest ning ümberkaudsete valdade elanikel on samuti logistiliselt mugavam tulla Jõhvi kui Purule või Kohtla-Järvele. Üheks argumendiks oli seegi, et ka uuringuid saab teha samas asutuses. Jah, saab küll. Aga kuidas näeb asi välja tegelikkuses?
Kui varem tuli patsient vastuvõtule Jõhvi, sai saatekirja uuringutele, käis uuringutel ja tuli tagasi Jõhvi eriarsti juurde - seega pidi sõitma vaid ühel korral -, siis nüüd peab ta sõitma vähemalt kolm korda. Kui uuringuid on määratud rohkem, lisandub igal korral järjekordne sõit.
Huvitav, miks tuntakse siis praegu nii suurt muret Ahtme inimeste pärast ning samas Jõhvi ja ülejäänud vallad jätavad täiesti külmaks? Praeguseks on kolme perearsti nimistus umbes kuus tuhat inimest. Kõik nad ei ole Ahtme elanikud, oletame, et neid on viis tuhat. Eriarsti teenuse asukoha muutmine puudutas aga vähemasti 15 000 inimest.
Loomulikult külastatakse eriarsti tunduvalt harvemini kui perearsti. Kuid ka perearsti juures ei käida lausa iga päev. Haigused, mille tõttu on vajalik igapäevane ja lausa ööpäevane jälgimine, ei vaja mitte ambulatoorset, vaid haiglaravi.
Samas ei ole võimalik, et iga inimese perearst oleks tal koduukse juures.
Kuidagi peavad ka Kosel, Vasknarvas, Pagaril, Rausveres, Remnikul, Valastes ja kõikvõimalikes väikestes maapiirkondades elavad inimesed ju arstile saama. Ja logistilistelt, omamata isiklikku autot ning arvestades maakohtade bussliiklust, on see tunduvalt raskem, ajaliselt ja ka rahaliselt kulukam, kui Ahtmest Jõhvi tulla.
Kui nüüd vaadata rahalist poolt ka haigla seisukohalt, siis on muretsemine vist siiski õigustatud. Kolm perearstid toovad iga kuu haiglale sisse umbes 10 000 eurot. See sisaldab renditasu, analüüse ja uuringuid. Loomulikult on see haigla lepingumahtu arvestades (2012. aastal on Ida-Viru keskhaigla lepingumaht 13 miljonit eurot - andmed pärinevad käesoleva aasta meditsiiniuudistest; võrdluseks näiteks Jõhvi valla 2012. aasta eelarve - 12 miljonit eurot) imepisike summa, kuid see on ju lisaks juba olemasolevale lepingule.
Nüüd rahaline pool, mis puudutab just perearste. Esiteks on Jõhvi siirduvatel perearstidel siin mitu korda madalam renditasu ja teiseks 20% soodustust analüüsidele.
Samuti tingimused. Värskelt remonditud kabinetid, puhketuba, võimalus siseneda majja ja teha tööd igal ajal, teha paberitööd ka pärast tööpäeva lõppu või puhkepäevadel.
Selleks, et arst saaks täisväärtuslikult pühenduda oma tööle, vajab ta loomulikult normaalseid tingimusi nii tööks kui ka puhkepausiks.
Minul kui Jõhvi vallaarstil ja Jõhvi elanikul on hea meel, et lisandunud on veel kolm perearsti, kes on oma töökohaks valinud just Jõhvi. Olgugi et selle ajendiks osutusid muud põhjused, jätkavad nad oma tööd siin.
Ka patsiendil peab olema valikuvõimalus ning just normaalne konkurents on see, mis viib elu edasi ja paneb oma tööd järjest paremini tegema.
Oleme kahjuks praegu jõudnud olukorda, kus Eestist lahkub järjest rohkem arste. Võiks siis hoida ja väärtustada neid, kes teevad oma tööd just nimelt siin, ravivad meid ja on meie jaoks olemas.
Närviarst Niina Neglason on ka Jõhvi vallavolikogu aseesimees ja volikogu sotsiaalkomisjoni esimees.