Kaks erineva saatusega projekti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kohtla-Järve ja Jõhvi olid 2008. aasta lõpus ühel stardijoonel, mil vabariigi valitsus kinnitas linnaliste omavalitsusüksuste investeeringute kava. Selle korraldus nägi muude ettevõtmiste seas ette, et Kohtla-Järve saab 86 miljonit krooni, et välja arendada Keskallee park ning Jõhvi saab 44 miljonit krooni, et rajada jalakäijate promenaad ja kergliiklustee. Kohtla-Järvel pidid tööd valmis saama 2011. aasta neljandas kvartalis ja Jõhvis 2012. aasta esimeses kvartalis.
Ettevõtmised erinevad nagu öö ja päev. Kuigi Jõhvi suutis esimesena alustada ja tegi promenaadi kiriku lähedusse jääva osa valmis, on edasine olnud vaid kannatuste rada. Teise etapi tööd, uued kõnni- ja rattateed kalmistu juurest kesklinna, valmisid kavandatust hiljem.
Ent kolmandat ja kõige mahukamat osa, keskväljaku uuendamist ja sealt kontserdimajani ulatuva kõnnitee ja tunneli ehitamist, pole siiani veel alustatudki. Vähe sellest: vahepealsel ajal on ehitushinnad nii palju suurenenud, et kavandatud moel seda projekti ellu viia ei õnnestugi, ja praegugi pole selgust, kas ka kohitsetud projektile ettenähtud raha eest ehitajat õnnestub leida.
Kuigi Kohtla-Järve ettevõtmine oli märksa mahukam, sai see tähtajaks valmis. Lisaks jäi isegi üle 0,7 miljonit eurot, kuna hange õnnestus teha ehitusturu madalseisu ajal. Nüüd saab Kohtla-Järve allesjäänud rahaga muuta linnapargi veelgi atraktiivsemaks puhkekohaks.
Võib ju mõelda, et Kohtla-Järvel oli lihtsalt ajastusega rohkem õnne ja Jõhvi on pidanud promenaadi puhul arvestama ka muude asjaoludega, nagu näiteks praegune viadukti remont. Ent samas on Jõhvi vallavõimud võlgu selgitused, miks siiski promenaadiga on nii halvasti läinud ning kes ja kuidas selle eest vastutab.