Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/08/24/11991123t1h355a.jpg)
/nginx/o/2012/08/24/11991123t1h355a.jpg)
Augusti alguses kiitis valitsus heaks Eesti merenduspoliitika riikliku arengukava aastateks 2012-2020. Üks valdkond, mis selles kavas tähelepanu all, on väikesadamate võrgustiku ja muu mereturismitaristu arendamine. Kuna olen riigikogu liikmete moodustatud merenduse toetusrühma aseesimees ja olin tihedalt seotud arengukava koostamisega, kirjutan järgnevalt veidi sellest, kuidas riik mereturismi edendada soovib.
Kava seab eesmärgiks, et Eesti merendussektor oleks kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik. Selle sihi saavutamiseks vajalikud tegevused on jagatud viieks. Esiteks tegevused, mis kindlustaksid, et merendussektori ettevõtluskeskkond oleks ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Teiseks merenduse ohutust ja turvalisust tagavad tegevused. Kolmandaks avaliku sektori tegevused, mis toetavad merenduse arengut. Neljandaks Eesti merehariduse ning teadus- ja arendustegevuse kaasajastamine ning viiendaks rannaäärse elu- ja külastuskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks vajalikud tegevused. Kuna suvel tõmbab meri nii sise- kui välisturiste otsekui magnetiga, peatuksin järgnevalt lähemalt viimasel valdkonnal.
Eestil on pikk rannajoon mitmekesise rannamaastiku ja rohkearvuliste merelepääsudega. Rannaäärset elukeskkonda iseloomustavad kaunis loodus, traditsioonilised huvitava ajaloo ja kultuuripärandiga rannakülad ning kogemustega kalurid, kes on rannapüügi traditsioonide kandjaks. Eri tüüpi kultuurid ja kogukonnad muudavad erinevad rannaäärsed piirkonnad omanäolisteks. Viimasel ajal on rajatud rannaäärseid turismikohti, tegutsemas on uusi ettevõtteid ning areneb turismiteenuste võrgustik.
Rannaäärses ettevõtluses ongi üha kesksemal kohal turism ja kalandus, mis omavahel seotud nii taristu (sadamad) kui ka tegevuste kaudu (harrastuskalapüük). Seetõttu tuleb neid vaadelda koos ja leida arendustes sünergia. Hetkel on turismiteenused ja pakutavad turismipaketid veel vähe seotud kalapüügi ja kalatöötlemisega, mis võib olla tingitud ettevõtjate vähesest omavahelisest koostööst. Kalurite tagasihoidlikku valmisolekut uusi asju ette võtta võib mõjutada vähene teadlikkus ettevõtlusalastest toetustest, nõrk ettevõtlusoskuste tase ning väike omafinantseerimisvõimekus. Mereturismi potentsiaali kasutatakse veel vähe. Seda mõjutab taristu ebapiisavus ja kohati halb seisukord.
Suvisel perioodil seilab Läänemerel üle 200 000 jahi ja raha, mis selles sektoris liigub, loetakse miljonites eurodes. Peame rohkem purjeturiste püüdma Eesti sadamatesse. Üks tähtis areng siin on väikesadamate võrgu väljaehitamine. Perega koos jahiga reisides on oluline, et hommikul sadamast lahkudes oleks päevateekonna kaugusel koht, kuhu õhtul ankrusse heita. Vaja on üksteisest umbes 30 meremiili kaugusel paiknevate sadamate võrgustikku, mis pakuks erinevaid teenuseid, oleks atraktiivsed turistidele ning ka eestlastele endile mereväravaks. Selleks näeb merenduspoliitika ette väikesadamate väljaarendamise riigi toel.
Merenduspoliitika arengukavas nähakse ette, et aastaks 2020 on merendussektoris hõivatud 30 000 inimest ning sektori lisandväärtus on kasvanud kiiremini keskmisest sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvust. Arengukava rakendusplaani tegevuste kogumaksumuseks on 534 miljonit eurot, millest üle poole moodustaksid ettevõtete investeeringud sadamate infrastruktuuri. Loodetavasti annab arengukava elluviimine Eesti rannaelule uue hoo.