Paksumaksuga haigekassat päästma
/nginx/o/2019/09/11/12549755t1h6c97.jpg)
3. september 2012, 01:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvi on läbi ja alustan regulaarsete sotsiaalpoliitika kommentaaridega, mis püüavad olla lõbusad, kuid loodetavasti natuke ka harivad.
Sellel nädalal oli kahtlemata keskseks teemaks Eesti haigekassa juhi valimine. Oma esimestes intervjuudes juhtis uus juht muuhulgas tähelepanu kahele väga olulisele asjale. Esiteks, Eesti inimeste tervisekäitumise parandamises on suur potentsiaal ja rahalised stiimulid võiksid sellele kaasa aidata. Ja teiseks, Eesti haigekassa vajab juurde raha tervishoiuteenuste paremaks pakkumiseks.
Nõustuda tahaks mõlema väitega. Esiteks, nii Praxise hiljutine uuring "Sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused", kui ka maailma tervisorganitsiooni WHO, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa 2010. aasta jätkusuutlikkuse raport viitasid vajadusele leida lisaraha tervishoidu. Teiseks on statistika andmetel Eestis ligi pool täisealistest inimestest ülekaalulised - näiteks Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2010. aasta uuringu järgi ca 49% vanuses 16-64 -, kolmandik täisealisest elanikkonnast suitsetab ja veerand tarvitab iga nädal alkoholi.
Ei suutnud vastu panna ja arvutasin välja astmelise paksumaksu, mis haigekassa uue juhi mõlemat muret arvesse võtaks. Esiteks mõjutab see inimeste tervisekäitumist, sest kõik tööealised, kes pole normkaalus, peaksid maksu maksma. Teiseks saaks katta haigekassa rahalise vajaduse, näiteks lähiaastail suurusjärgus 0,4% SKPst, kui võtta aluseks eelpool nimetatud 2010. aasta jätkusuutlikkuse raport.
Selgub, et kui kõik 16-65aastased, kellel on kehamassiindeks alla alumise normväärtuse (<19) või üle ülemise normväärtuse (>25), peaksid maksma maksu minu poolt pakutud suurustes - nt mõõduka ülekaalu puhul 30 eurot aastas iga normväärtust ületava kg/m2 kohta, suurema ülekaalu puhul veelgi enam -, siis saabki kenasti puudujääva 0,4% SKPst kokku. Praeguses väärtuses oleks paksumaksu kogutav summa sama palju, kui kulub haigekassal perearstinduse rahastamise peale ehk ligikaudu 70 miljonit eurot aastas.
Sotsiaalpoliitika vaatevinklist on aga miinus see, et paksumaks on väga regressiivne, nagu enamik teisi tervisekäitumist mõjutavaid makse. See tähendab, et vaesed inimesed maksaksid seda maksu suhteliselt rohkem võrreldes enda sissetulekuga kui rikkad.
Paksumaksu näol on tegemist puhta naljaga, mitte mingi reaalse ettepanekuga.
Selle kommentaari eesmärk on panna lihtsalt inimesed mõtlema. Milline on Eesti inimeste tervisekäitumine? Milline on normaalne kehamassiindeks? Ja mis on lugeja kehamassiindeks? Milline on rahaline suurusjärk, mida tervishoid võiks juurde vajada lähiaastail? Et enamik tervisekäitumist mõjutada püüdvaid makse - nt tubaka- ja alkoholiaktsiis - langevad enam vaesemale elanikkonnale. Juhtida tähelepanu eelmisel nädalal toimunud olulistele sündmustele sotsiaalpoliitikas.
Nüüd aga minge kõik nädalavahetusel sportima, et paksumaks teid ei tabaks!
Kommentaar pärineb poliitikauuringute keskuse Praxis Mõttehommikute blogist mottehommik.praxis.ee