13. september 2012, 22:17
Linnaruumi kaitse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljudes väiksemates kohtades, mida investeeringutega liialt pole hellitatud, on kohalikud võimud rõõmsad peaaegu iga ettepaneku üle, mis tõotab tuua uusi poode, teenindus- või meelelahutusasutusi.
Seda teades on investorid pahatihti tulnud lagedale ka kohalikku miljöösse sobimatute, kuid see-eest nende jaoks odavate lahendustega. Räägitagu kõrvale mistahes ilusat juttu soovist rikastada kohalikku elukeskkonda ja luua töökohti, kapitalisti peamine eesmärk on siiski teenida kiiresti võimalikult head kasumit. Seetõttu ongi viimastel aastakümnetel kerkinud otse siinsetesse linnasüdametesse ehitisi, millel arhitektuuriga palju pistmist pole.
Kaubanduses on pealegi töökohtade teema sageli mitme otsaga. Maxima võib küll õigusega nimetada end üheks suuremaks töökohtade loojaks Eestis, kuid selle kõrval tuleks arvestada ka, et kui Maxima agressiivselt laieneb, on kadunud palju töökohti väiksemates kauplustes, mis on olnud sunnitud seetõttu uksi sulgema. Ega uute supermarketite avamine kaheneva elanike arvuga linnades inimeste ostuvõimet suurenda, raha liigub lihtsalt ühest poest teise.
Küll aga peaks olema tarbija jaoks positiivne, et valikuvõimalused suurenevad ja konkurents tugevneb. Selles valdkonnas peaks Ida-Viru linnade kaubanduses veel kasvuruumi jätkuma.
Kohalikel võimudel tuleb leida mõistlik tasakaal, mis ei tõrjuks investoreid, kuid võimaldaks samas sirge seljaga kaitsta kohalikku linnaruumi risustamise eest. Sillamäe linna asjaajamine Maximaga on siin hea näide.