Need ohtlikud kaevanduskäigud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kaks aastat tagasi avati Kukruse ja Jõhvi vahel üks viimase aja uhkemaid tee-ehitusi. Ent sellele eelnes inseneride põhjalik töö, mis ühe suurema probleemina pidi lahendama küsimuse, kuidas panna uus tee kulgema nii, et vana Kukruse kaevanduse käigud ei hakkaks liiklust ohustama. Sest sisuliselt on see maanteelõik ehitatud läbikaevandatud alale, kus kaevanduskäikude laed on maapinnale ohtlikult lähedal.
Toona otsustati esmakordselt Eesti tee-ehituses kasutada geotekstiili. Ainuüksi selle tekstiili kasutamine maksis ligi 700 miljoni krooni suurusest projektist 100 miljonit. Ehk siis seitsmendik kogumaksumusest.
Juttu on küll olnud sellest, et kaardistada vanade kaevanduskäikude varisemisohtlikud kohad, aga kaugemale pole jõutud.
Praegu on uus teelõik küll toiminud ning pole kusagilt vajunud ja loodame, et see jääb nii ka tulevikus. Kuid kaevanduskäikude varingud selle piirkonna teistes paikades muutuvad üha tavapärasemateks. Üks mullikas on hukkunud ja õnneks pole varingutes traagilisemaid juhtumeid olnud. Kuid probleemile tuleks aina tõsisemat tähelepanu pöörata, sest iseenesest ei kao see kusagile. Ja selge, et maaomanikud või omavalitsused pole suutelised seda lahendama. Ja pealegi pole probleem ju nende tekitatud. See peaks olema riiklik küsimus ja võiks samamoodi olla Euroopa Liidu toel lahendatud nagu teisedki tööstusega kaasnenud keskkonnaprobleemid.