Äratus ettevõtlikkusele

Foto: SCANPIX

Foto: SCANPIX

Meil on seadusega ette kirjutatud missioon aidata kaasa Eesti majanduse arengule.

Murekoht on, et eestlased ei taha väga ettevõtjateks saada, ülikoolilõpetajad unistavad pigem sellest, kuidas saada tasuv töökoht. Mõelge, mis juhtuks, kui üks noor inimene tuleb koju ja ütleb: "Meil oli koolis ettevõtlusloeng ja ma tahan saada ettevõtjaks". Mis ta ema või isa talle ütleks? Enamasti ütleks, et äkki ikka leiad endale mõne korraliku töö.

Kurb, et me ei ole eriti ettevõtlikud. Oleme umbes poole vähem ettevõtlikud kui inimesed Euroopa Liidus keskmiselt. Sellepärast oleme mõelnud, et sellest väiksest torust ei piisa, kus on meie n-ö varuks olevad ettevõtted. Peame ehitama ühe suurema lehtri, kuhu tõmmata hästi palju inimesi ja käivitama kasvuprogrammi, mida nimetame "Ettevõtlik Eesti".

Ettevõtlikkuse tiigrihüppe all mõtleme kahe otsaga toru, kus ühest otsast tulevad inimesed sisse, teisest lähevad ettevõtted välja. Alguses väiksed, hiljem suuremad, mõned loodetavasti ka innovaatilised, tehnoloogia start-up'id. Kui kokku kutsuda kõik inimesed, kes Eestis võiksid vähegi huvi tunda ettevõtluse vastu, ja anda neile baasettekujutus ettevõtlusest, siis arvame, et selliseid inimesi võiksime saada seitsme aasta jooksul kokku 100 000. Rohkem ei ole lihtsalt realistlik.

Need 100 000 saaksime kokku. Arvestades, et kui püüame pakkuda seda kõikidele abiturientidele, siis pooled ehk tulevad. Kui kõikidele üliõpilastele, siis ehk viiendik tulevad. Kui pakkuda kõikidele kaitseväelastele ka, siis nendest tuleb juba enamik, sest seal käsk maksab. Nii saame juba 50% kokku ja ülejäänud 50 000 inimest saame avalikelt koolitustelt.

Mõtleme äratuskoosoleku tüüpi päevast koolitust. Mida sellega on võimalik saavutada? Oleme veendunud ja paljud uurimused kinnitavad seda, et ettevõtjaks hakkamise peamised takistused ei ole kuskil mujal kui inimese peas. Inimese peas on valed ettekujutused, et ettevõtjaks hakkamiseks peab mul olema väga palju teadmisi või väga palju raha ja enne, kui hakkan kuskilt raha teenima, pean väga palju kulutama.

Neidsamu eelarvamusi on võimalik ühepäevase koolitusega rünnata ja kõrvaldada. Inimest on võimalik ümber veenda. Oletame, et 100 000 inimest käib seitsme aasta jooksul nendest koolitustest läbi ja tõenäoliselt enamik neist ettevõtjaks ei hakka. Kuid nad saavad parema arusaamise, mis on ettevõtlus. Võib-olla ütlevad oma lapsele teistmoodi, kui ta tuleb mõttega ettevõtjaks hakata. Ütlevad, et see oleks küll äge, kuidas saaksin sind toetada.

Aga 5000 inimest tuleb võib-olla välja mõttega, et mina võiksin proovida. Jäävad uskuma seda, et need teised inimesed, kes on ettevõtjad, ei ole mingid erilised inimesed, nad ei ole minust targemad, nad on samasugused nagu mina ja mina võin ka proovida. See on õigupoolest esimene samm selleks, et saada ettevõtjaks - mina võin ka proovida!

Teine samm on, kui ettevõte on asutatud ja esimene müük tehtud. Kolmas samm, kui inimene elab oma ettevõttest, see on tema põhiline sissetulek, ja neljas samm on, kui ta võtab tööle kümnenda töötaja. Siis läheb ettevõte juba niisuguseks pärisasjaks, professionaalseks, ja võib suuremaks minna.

Nagu te statistikast teate, siis enamik Eesti ettevõtjaid ei jõua kunagi neljanda sammuni. Enamik Eesti ettevõtteid on niisugused, kus on üks kuni üheksa töötajat. Ja veel kurvem lugu on, et enamik nendest, kellel tuleb mõte, et mina võiksin ka olla ettevõtja, ei tee seda kunagi teoks, nad ei jõua kunagi teise sammuni.

Siin tulevad mängu meie programmi teised võtmekomponendid, äritreenerid. Nad on kogenud ettevõtjad, kes on võib-olla juba mitu ettevõtet asutanud ja kellel on natukene aega, tahtmist, missioonitunnet, võib-olla natukene edevust ja mingeid muid motiive veel.

Oleme arvutanud, et kui igale inimesele, kes tahab proovida, anda kõrvale äritreener, kellel on aega temaga süstemaatiliselt kohtuda poole või terve aasta jooksul 10-20 korda, siis peaks jõudma tulemuseni, et kui alustanud inimesi oli 5000, siis sünnib 1000 tüüpettevõtet, mida muidu ei sünniks.

Kui need on tüüpilised Eesti ühe kuni üheksa töötajaga ettevõtted, siis on statistika järgi iga töötaja toodetav lisandväärtus 16 000 eurot aastas. Väga väike, aga nii see paraku on. Ütleme, et need on niisugused ettevõtted, kus on omanik ise ja paar töötajat. Selliselt saadav lisandväärtus, mis majandusse igal aastal hakkab lisanduma, on 100 miljonit eurot. Kui nende tuhande hulgas või lisaks sellele tuhandele sünnib veel sadakond edukat tehnoloogia-start-up'i, kus lisandväärtus töötaja kohta on võrreldav Eesti suurettevõtetega ehk kuskil üle 30 000, siis siit on teine 100 miljonit veel lisaks.

Selle kasvuprogrammi, mis oleks meie strateegiliselt keskne ettevõtmine järgmisel perioodil, tulemus oleks, et kõigepealt on laias laastus 95 000 inimest, kes saavad ettevõtlusest aru ja kiirgavad ühiskonda positiivset suhtumist ettevõtlusse. See on väga tähtis, sest siis sünnib tuhat uut ettevõtet, sada edukat start-up'i, mille tulemusena on meil palju parem valikuvõimalus, kuhu investeerida.

Ja lõpuks muidugi pole väheoluline, et igal aastal lisandub 200 miljonit lisandväärtust meie rahvamajandusse.

Avaldatud lühendatult Tõnis Arro eile riigikogus peetud ettekandest