Valitsusele kasulikud hinnatõusud

Ajal, mil üle Eesti räägitakse aina palganõuetest ning sellest, et valitsusel pole kardinaalseks palkade tõusuks kusagilt raha võtta, ei räägita enam ammu sellest, kas riigil oleks siis mingeid võimalusi hinnatõuse ohjeldada.

Siiani on meile kinnitatud, et turumajanduse tingimustes ei saa valitsus siin midagi teha. Ometigi ei räägita sellest, et lisaks sellele, et kaupade ja teenuste hinnad ise kasvavad, suureneb sellega ka inimeste poolt riigile käibemaksuks makstav raha.

Kui masu algas, oli valitsus väle tõstma käibemaksu 18 protsendilt 20 protsendile. Rahvale seletati, et see on hädavajalik, hoidmaks riigi rahandust korras.

Ent keegi koalitsioonis ei räägi praegu enam sellest, et käibemaksu kas või valitud teenuste-kaupade osas võiks vähendada. Teame ju, kus hinnatõusud on kõige räigemad olnud: kodukulud ja toit. Ilma nende kuludeta inimesed hakkama ei saa. Nüüd lisandub veel elektri hinna järsk hüpe.

Tegelikult vaatab valitsus kala näoga ja laiutab käsi. Kuigi ei peaks ega tohiks rahulikult pealt vaadata, kuidas rahva elujärg kolinal allamäge veereb. Viieprotsendilised palgatõusud kahjuks ei leevenda neid hinnatõuse. Ent tarbimismaksude alandamise lootust on ilmselt vähe. Sest iga järjekordne hinnatõus nuumab täiendavalt riigikassat ja sellega saab lappida eelarveauke ning rahustada mõneprotsendilise palgatõusuga neid, kes kõige kõvemini karjuvad. Enamik maksumaksjaid aga ägab üha raskemalt.