Miks ligi 7000 eurot jagamata jäi?

FOTO: Ilja Smirnov

FOTO: Ilja Smirnov

Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupile laekus tänavuseks kolmandaks jaotuseks (projektide esitamise tähtaeg oli 21. august) 124 taotlust, kogusummas 68 864,55 eurot. Eraldati 82 sihtstipendiumi, summas 27 279 eurot. Sellest summast 12 945 eurot ehk 38% eraldas ekspertgrupp spordivaldkonna projektidele ja 14 334 eurot ehk 42% kultuurivaldkonna projektidele. Jagamata jäi 6925,11 eurot ehk umbes neljandik.

Kuidas saab kultuurivaldkonnas, mille iseloomustamiseks ehk kõige sagedamini kasutatav sõna on "alarahastatud", jääda äkki korralik ports raha üle? Põhjusi on terve hulk, ent põhilised on neist kaks.

Esiteks ettevalmistamata või hooletult ettevalmistatud taotlus. Murettekitavalt palju on taotlusi, mille sisu on nii üldsõnaline ja laialivalguv, et tegelikult pole üldse aru saada, mis on taotluse kasutamise eesmärk. Või siis on taotluse eesmärk nimetatud konkreetselt, aga projekti kirjeldus räägib kõigest muust, kuid mitte plaanidest eesmärk saavutada.

Olgu näiteks toodud taotlused korraldada kontsertsarju, mille puhul pole nimetatud, mitu kontserti toimub, kus need toimuvad, kui suurt osavõttu planeeritakse jne. Tuleb ka taotlusi, mille ülepaisutatud eelarvest, eriti ürituse olemusele mittevastavatest eelarveridadest, paistab välja soov rahastada tegelikult oma tegevuskulusid.

Nii jääb õige paljude taotluste eelarvetega tutvudes mulje, justkui arvaks selle koostanud projektijuht, et peamiselt toovad inimesi kultuuri- või spordiüritustest osa võtma meened: auhinnad, diplomid, tänukirjad ja igasugune muu ürituse enda seisukohalt marginaalne nänn. Kultuurist osasaamine (kontsert, etendus, meistriklass jne) või sporditegemine (võistlus, matk) inimesi üritusele justkui ei tooks. Igatahes on palju niisuguseid taotlusi, kus kogu ettevõtmise põhikulu ei ole mitte ettevõtmine ise, vaid selle korraldajate ja osalejate äramärkimine.

Tegelikult usub ekspertgrupp siiski, et just tehatahtmine on peamine motiveeriv jõud ja inimesed käiksid laulukoorides ning rahvamatkadel isegi siis, kui kultuurkapitali olemas poleks.

Teine tüüpiline eksimus on kultuurkapitali nõuete eiramine. Tõenäoliselt on taas põhjus hooletus, sest reeglid, millele peab vastama kultuurkapitalile esitatav taotlus ning milliseid kulusid kultuurkapital katab, on kõigile suurema vaevata kättesaadavad aadressil www.kulka.ee alajaotuse "Jaotamise põhimõtted" all.

Viimasel jagamisel oli rekordarv taotlusi, mis soovisid raha mõne aastapäeva või juubeli tähistamiseks, hoolimata sellest, et viidatud kohas on selgelt kirjas: "Ida-Viru ekspertgrupp ei toeta tänuürituste korraldamist, aastapäevade tähistamist".

Miks? Sest nagu nimigi ütleb, on kultuurkapitali eesmärgiks toetada kultuuri (ka sporti kui kultuuri osa). Mis tähendab, et projekt, mille eesmärk on mõne tähtpäeva raames korraldada kultuuri- või spordiüritus, kvalifitseerub igati tingimustele. Aga siis peab see rahataotlus koos selgituse ja eelarvega olema koostatud just sellise ürituse, aga mitte tähtpäeva korraldamiseks.

Veel on nõudeid, mida eiratakse järjepidevalt, näiteks oma- või kaasfinatseering (miinimum 10%), ürituse toimumiskoha omaniku või selle esindaja kooskõlastuse olemasolu. Harvad pole juhud, kus hoone- või territooriumiomanik ei teagi, et keegi on sinna mingi ürituse kavandanud.

Need kaks olulisemat põhjust selgitavad ka, miks sellel jaotusel kujunes eraldise saanud spordi- ja kultuurivaldkonna projektide vahekord just selliseks, ehkki meie endi kokku lepitud vahekord siin maakonnas on 65 ja 35 protsenti kultuurivaldkonna projektide kasuks. Lihtsalt spordivaldkonna projektid olid sedakorda niivõrd paremini vormistatud.

Siinne ruum ei võimalda põhjalikumalt kõigist taotlemisega seotud probleemidest rääkida. Samas aga on meie kõigi huvides, et Ida-Virumaale jaotuseks ettenähtud raha leiaks võimalikult palju kasutamist. Niisiis oleme otsustanud korraldada 26. oktoobril kell 11 maavalitsuse saalis kultuurkapitali teabepäeva. Selgitame seal põhjalikumalt, kuidas koostada sisult head ja korrektselt vormistatud taotlust ning ühtlasi saada ka kultuuri- ja spordikorraldajatelt tagasisidet taotlemisega seotud probleemide kohta.

Tagasi üles