Kaotatud talendid

Sillamäe suusataja Aleksandr Maslennikov liitub nende paljude noorsportlastega, kes on sunnitud põhiliselt rahapuudusel katkestama aastaid kestnud raske töö tippsporti pürgimisel.

Tippsport on karm olelusvõitlus ja suurte võitude maitset saavad nautida vähesed - need, kel peale suure higivalamise ja pingutamise on jätkunud ka kannatust kitsaste olude kiuste edasi minna. Kuid seegi ei garanteeri veel midagi, sest treeningute valule peab ka tervis vastu pidama ja kindlasti peab kõigele lisaks ka üksjagu õnne olema. Teatud tasemele jõudes loevad juba kõik pisiasjad. Kui pole võimalusi, et valmistuda võistlusteks parimal vajalikul moel, siis võibki olla mõistlik otsus taanduda, mitte alla anda.

Sellele teadmisele vaatamata on siiski kahju, et mitmed noored ja andekad inimesed peavad olude sunnil teel seatud eesmärkide poole rajalt ära tulema. Kui mõned suurriigid võivad tänu suurele valikule oma talentidesse ka hoolimatult suhtuda, eeldades, et küll tugevamad nii või naa välja sõelutakse, siis Eesti niimoodi priisata ei tohiks.

Lubati mitmekordistada sponsorraha juurdevoolu. Seetõttu peakski hiljuti Eesti olümpiakomitee presidendiks valitud Neinar Seli keskenduma probleemile, kuidas hoida spordi juures nii-öelda hellas eas tulevikulootusi. Need on noorsportlased, kel pole veel ette näidata suuri võite, mis tagaksid märkimisväärse sissetuleku. Edu saavutamine eeldab mitmeid aastaid sihikindlat treenimist, aga sel ajal on samuti elamiseks raha vaja.