Laadad ja "laadad"

See, et Sillamäe ettevõtjad on tõusnud tagajalgadele, protesteerimaks laatade nime all toimuva kontrollimatu tänavakaubanduse vastu, on mõistetav. Sest need ettevõtjad, kes rendivad kauplemiseks pindu, hoiavad palgal tööjõudu ja maksavad makse, on antud juhul konkurentsivõitluses loomulikult nõrgem pool.

See teema on aktuaalne ka teistes linnades, nagu näiteks Kohtla-Järvel, kus aeg-ajalt lüüakse kesklinn täis kauplejaid, kelle lettidelt vaatab vastu üks ja sama, sageli kahtlase kvaliteediga kaup.

Arveldamine käib reeglina sularahas, mis tähendab, et enamjaolt ei maksta siin ei käibe- ega ilmselt ka tulu- ja sotsiaalmaksu.

Probleem on selles, et tegelikult võib ju laada nime all korraldada mis tahes müügiüritusi, kui vaid omavalitsus selleks loa annab. Reeglina ei kehtesta linnad-vallad selleks, et laat saaks toimuda, konkreetseid kriteeriume, millele üritus peab vastama.

Meil on maakonnas konkreetsed positiivsed näited, kus temaatilised laadad on üle riigi tuntust ning rahvast kogunud: Avinurme tünnilaat ja Lohusuu kalalaat. Ehkki sealgi pole ilmselt maksude maksmisega kõik päris puhas, ei kahjusta need üritused reeglina üldist konkurentsi kaubanduses. Ja kui, siis kaalub üldine huvi üles selle riive, pealegi on nendel üritustel ka arvestatav kultuuriprogramm. Laada nime all korraldatavad Hiina odavkaupade müügid kahjustavad ka neid, kes teevad tõelisi laadaüritusi.