Valimiskampaania põhiteema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Eile statistkikaameti avaldatud rahvaloenduse andmed kohalike omavalitsuste kaupa peaksid andma hulganisti mõtlemisainet nii praegustele linnade ja valdade juhtidele kui ka neile, kes järgmisel sügisel kohalikel valimistel edu tahavad saavutada.
Rahvastiku liikumist põhjustavad muidugi ka paljud sellised protsessid, mille mõjutamine ei ole kohalikele omavalitsustele jõukohane. Kuid siiski oleks vale väita, et kohalik võim ei saa midagi teha selleks, et inimestel oleks oma kodukohas hea elada ning et neil ei tekiks soovi kippuda sealt ära. Miks ühes omavalitsuses püsib elanike arv pikka aega stabiilsena, aga samas kõrval naabri juures toimub äge äravoolulaine?
Inimeste maalt linnadesse lahkumine on üldine trend nii Eestis kui kogu Euroopas ja seda pöörata oleks kui mitte päris võimatu, siis põhjendamatult kallis. Küsimus on pigem selles, kas on võimalik ja mõttekas aeglustada lahkumistempot.
Omaette tõsine teema on aga selles, miks ei ole Ida-Virumaa linnad suutnud tõusta tõmbekeskusteks. Kui mujal koondub aktiivne elu linnadesse ja selle lähiümbrusse, siis Ida-Virumaal on nii Narva kui Kohtla-Järve samuti väga kõvasti inimesi kaotanud. Ka maakonnakeskus Jõhvi pole suutnud täita seda rolli, mis tõmbaks magnetina inimesi ligi, sealgi on elanikkond vähenenud üle 10 protsendi.
Kuidas muuta Ida-Virumaa suuremaid keskusi tugevamateks, kus inimesed tahaksid elada? Eelseisev valimiskampaania võiks olla selle küsimusele lahenduste leidmise aus võistlus.