Koledate majade vastu

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Seda, et Jõhvi omavalitsus hakkaks lõpuks pöörama tähelepanu ka oma hoonetele kui elukeskkonna olulisele osale, tuli jõhvilastel kaua oodata. Sest juba kümmekond aastat tagasi nuriseti, kui linna keskele hakkasid kerkima küsitava välimusega plekist-klaasist keskused, et kuidas sellist asja südalinnas lubatakse. Siis vabandas toonane linnavõim, et muidu kaubandus ei areneks.

Ent sootuks unarusse oli jäänud see, mis toimus olemasolevate hoonetega. Tagajärjeks on see, et maakonnakeskuse kõige tihedama liiklusega piirkondades on maju, mis peaks punastama panema ka kõige küsitavama maitsemeelega inimesi. Kahtlemata on linna peatänava suuremad häbiplekid endine restoran Fööniks ja kunagine kauplus Edu, mis lisaks lagunenud välimusele on möödakäijatele ohtlikud.

Ent kui me vaatame niiöelda kahepereelamuid, mis on pärast renoveerimist saanud uue ilme, siis tuleb sageli ahastus peale. Eri värvi fassaad ühel majal, kahest erinevast materjalist katus teisel, majade välisilme ilmselge koledamaks tegemine - see kõik on juhtunud kuidagi märkamatult. Tammsaare tänaval on maja, mille välisseinale on maalitud loodusvaated koos mägede ja merega, ei puudu sealt ka hobused ja torupillimees. Tekib küsimus, kes on selleks kõigeks kooskõlastuse andnud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles