Gümnaasiumide punnitamine

Lõppev nädal oli maakonnas tähelepanuväärne selle poolest, et kahes omavalitsuses oli otsustamisel gümnaasiumiklasside saatus. Narva-Jõesuu volikogu otsustas, et sügisest enam 10. klassi ei ava ning suleb gümnaasiumi järk-järgult, Lüganuse seevastu otsustas gümnaasiumiga jätkata.

Viimase puhul on raske leida ratsionaalset põhjendust. Sügisel läheb seal 10. klassi 5 õpilast, vald peab hakkama peale maksma ja Lüganusel ei paista lähitulevikus gümnaasiumiklassidele kuigi suurt perspektiivi. Ainus põhjendus, miks volikogu ei julgenud vastutust võtta, on ilmselt sügisel toimuvad kohalikud valimised.

Eks valijate pahameele kartus ongi tegelikult siiani olnud määrav põhjus, miks paljudes väikestes kohtades ei julgeta gümnaasiumiosa kinni panna. Ent kui valijale ausalt öelda, kui palju tema rahakotile selline gümnaasiumi punnitamine maksma läheb ning mida kasulikku selle raha eest muidu teha võiks, siis ehk polegi valija viha väga karta.

Tegelikult pole parata, gümnaasiumide sulgemise aeg on juba ammu alanud ja mitte ainult väikestes kohtades. Ka maakonna suuremad linnad - Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe - on sulgemisotsuseid teinud ja on ilmselt tulevikus sunnitud neid veelgi tegema. Jõhvi plaanib oma haridusreformi läbi viia, lükates käima riigigümnaasiumi idee, nagu see Sillamäel äsja juhtus. Oma järge ootab Toila gümnaasiumi küsimus ning maakonna lõunapiirkonnas on ootel ellujäämisheitlus Avinurme ja Iisaku gümnaasiumi vahel.

Ja pole mõtet neis küsimustes pead liiva alla peita, sest lapsi ilmselgelt ei jätku praegusele gümnaasiumisüsteemile ning kui pidada kunstlikult klasse ülal, siis on see tegelikult arutu raiskamine. Argument, et gümnaasiumi sulgemine peletab inimesed omavalitsusest mujale, ei ole väga tugev, sest rahvast on meie omavalitsustest tuhandete kaupa minema rännanud senisele koolikorraldusele vaatamata.