Eesti Energiat pole mõtet süüdistada
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
10. aprill 2013, 23:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrituru avanemise järel esimestel kuudel saabunud varasemast suuremad elektriarved on tekitanud paljudes inimeste pahameelt. Kuna suurem osa tarbijatest ostab elektrit endiselt Eesti Energialt, siis langeb ka süüdistuste laviin põhiliselt selle riikliku firma kaela.
Tegelikult selle firmaga kurjustamiseks põhjust pole. Otsust, et Eesti peab avama elektituru, pole teinud ei Sandor Liive ega ükski teine Eesti Energia juhatuse liige. Selle poliitilise kohustuse võttis Eesti juba 2004. aastal, ühinedes Euroopa Liiduga.
Muidugi võimaldab avatud turu kõrgem hinnatase teenida varasemast suuremat kasumit ka eratarbijate taskust. Kuid ega teised turuosalised märkimisväärselt teistsugust hinda küsi ega siinset tarbijat säästa. Kui poleks Eesti Energiat, veereks seesama raha lihtsalt Läti, Venemaa või mõne Skandinaavia elektritootjale.
Kui lõviosa elektrivajadusest kaetaks impordiga, läheks suur hulk raha riigist välja. Töökohti oleks vähem nii elektrijaamades ja kaevandustes kui paljudest teistes nendega seotud valdkondades. Riik teeniks hoopis vähem maksutulu. Eesti majandus tervikuna ainult kaotaks sellest.
Tõsine siseriiklik valikute koht on aga see, mida riigiettevõtte teenitud kasumiga üldistes huvides peale hakata. Kas võtta üha uusi ja suuremaid riske õlitööstuse arendamiseks nii Eestis kui ka välismaal, lootuses, et kunagi õnnestub tänu sellele veelgi rohkem raha riigile teenida või hoida konservatiivset joont ning leppida väiksemate, kuid kindlamate tuludega?