Riigiettevõtted kuuluvad rahvale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Vaidlus riigiettevõtete juhtide kõrgete palkade üle on käinud enam kui aasta. Eks Eesti Energia juhi Sandor Liive töötasu on teemaks olnud juba pikka aega, ent kui mullu tuli avalikuks, et rahvusliku lennukompanii pankroti äärele viinud Tero Taskila kuupalk ületab 32 000 eurot, pidi ka peaminister Andrus Ansip tunnistama, et see on liig.
Eile esitas Keskerakond juba mitmendat korda parlamendile seaduseelnõu, mis seaks ülempiiri riigile kuuluvate äriühingute juhtide töötasule. Eelnõu kohaselt oleks lagi 6000 eurot. Kuigi Reformierakonna esimees Ansip on tõdenud hiigelpalkade ebaõiglust, on ta samas öelnud, et ei pea õigeks neid seadusega eraldi pidurdada. Ansipi koalitsioonikaaslased erakonnas väitsid eile parlamendis, et sageli polegi võimalik tööturult leida vastavat tippjuhti, kui palk pole piisavalt kõrge. Kuid need on üksnes paljad sõnad. Teame ju, et Eestis on piisavalt võimekaid juhte, kes on nõus töötama oluliselt väiksema palga eest kui näiteks Sandor Liive, kellele makstakse töötasuks enam kui 10 000 eurot kuus.
Ja kuigi 4000eurost palka saav Ansip on öelnud, et ta on hiigeltasusid saavate riigile kuuluvate suuräriühingute juhtide peale kade, ei ole rahva pahameel ilmselt kadedusest tingitud. Lihtsalt ongi ebaõiglane, kui valitsus pumpab miljoneid rahva makstud eurosid Estonian Airi, et seda surmast päästa, samal ajal kui ettevõtte juht naudib palgarikkuri elu. Riigile kuuluv ettevõte on rahva vara ning seda tuleb hallata nii, et omanikul poleks pretensioone.