Ametiühing näitas end värskest küljest

Selle taustal, et ametiühingud ei ole suutnud end Eestis kehtestada mõjuka ühiskondliku jõuna, mõjus eriti värskelt sel kolmapäeval Narvas toimunud kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu protestimiiting.

Kui tavaliselt on ametiühing korraldanud protestiaktsioone palganõudmiste tõttu, siis seekordse aktsiooni ajend oli hoopis teisest ooperist. Ametiühing tuli tänavale, et öelda Narva linnavõimudele: me ei luba linnale kuuluvaid maatükke ilma konkursita anda hämara taustaga firma käsutusse.

Sellisel avalikkuse survel oli mõju. Volikogu lükkas linnavalitsuse esitatud eelnõu tagasi ja opositsioonisaadikud nõuavad lisaks toimunu eest linnapea skalpi.

Kas seda laadi vastuvõtt paneb investoreid oma plaanidest loobuma ja raha kusagile mujale viima ning Narva jääbki neist lubatud vee- ja konverentsikeskustest sootuks ilma, pole praegu teada. Nagu seegi, kas tegu oligi üleüldse tõsiste plaanidega või lihtsalt linnavalitsuse äravõlumiseks mõeldud ilusate muinasjuttudega, mille eesmärgiks oli hinnalistele kruntidele soodsalt küüned taha saada.

Kogu selle loo kõige positiivsem tulemus on, et avalikkuse sekkumine andis selge signaali: säärased tehingud peavad olema täiesti läbipaistavad ja põhjendatud. Kui nad seda ei ole, siis peabki näitama sellistele plaanidele punast tuld.

Loodetavasti jätkub Narvas, aga ka mujal,  sellist kodanikuaktiivsust ja avalikkuse sekkumistahet ka muul ajal, mitte ainult uute kohalike valimiste künnisel. Sel juhul ei saaks võimud toimunut sildistada vaid valimisvõitluseks ja hakkavad tulevikus rohkem arvestama nii ametiühingu kui ka teiste kodanikeühendustega.