Täna ma ei küta

Kujutage ette, kui ühel päeval teatab näiteks Eesti Energia, et vabandust, lugupeetud kliendid, aga meil tuleb nüüd kaks nädalat elektriliinidel remonditöid teha ja katsuge nii kaua küünlavalgel hakkama saada.

Või siis kuulutab ühistranspordifirma, et neil tuleb kõik oma bussid viia hooldusesse ja, head reisijad, käige paar nädalat jala - see on ühtaegu nii keskkonnasõbralik kui ka tervislik.

Selline käitumine tundub mõeldamatu. Ometi ei takista miski üht teist avalikku teenust osutavat firmat - VKG Soojust - aastast aastasse jätmast igal suvel tuhandeid inimesi paariks nädalaks sooja veeta.

Hämmastav, kuidas paljudes teistes linnades peale Jõhvi ja Kohtla-Järve õnnestub hüdrauliliste katsetustele ja suvistele remonditöödele vaatamata kindlustada  soe vesi aastaringselt.

Muidugi võib öelda, et mis siin nuriseda, vanasti pidi külma vettki pangega õuest tassima ja ikka osati olla õnnelik. Ent käes on 21. sajand, Eesti kuulub Euroopa Liitu ja internetki on juba ammu leiutatud. Enamik kortermaju on aga paraku ilma saunade ja boileriteta.

VKG Soojus saab sel aastal tänu järsule hinnatõusule tarbijatelt kõvasti rohkem raha kui veel aasta tagasi. Selle eest võiks ometi mõelda, kuidas korraldada oma tegemisi nii, et kliendid ei peaks sooja vee puudumise tõttu mustusest sügelema hakkama.

Tervisekaitseametil, konkurentsiametil ning muudel asjaga seotud ametkondadel ja inspektsioonidel võiks samuti olla põhjust toimuva kohta oma seisukoht välja öelda.