Avatud turg, mida pole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Siiamaani on püütud meid ikka veenda selles, et avatud turg toimib tarbijate huvides, sest konkurentsi tingimustes saab valida kauba või teenuse kõige soodsama hinnaga.
Esimene poolaasta avatud elektrituru tingimustes ei kipu aga Eestis seda usku süvendama. Hoopis vastupidi. Elektri eest tuleb maksta märgatavalt rohkem, kui sel ajal, mil hinna kinnitas vastavalt põhjendatud kuludele ja mõistlikule kasumimäärale riiklik konkurentsiamet.
Probleem ei ole mitte niivõrd selles, et turumajanduse põhimõtted oleksid uppi lennanud, vaid Balti riikides avanes turg ajal, mil elektripakkujaid on napilt ning tingimused konkurentsikeskkonna tekitamiseks on ühenduste vähesuse tõttu samuti piiratud. Justkui sellest veel vähe, ei toimeta kõik turuosalised sugugi samade mängureeglite järgi. Eesti majandusministeeriumi kinnitusel põhjustas viimaste päevade elektri hinna lennu enneolematutesse kõrgustesse asjaolu, et Läti ja Leedu suured elektritootjad ei kauple hetkel börsi kaudu, mistõttu ongi tekkinud börsil defitsiit.
Kõik see kokku tähendab, et avatud turgu sisuliselt pole või kui on, siis toimib see tugevate moonutustega.
Me võiksime ju heameelt tunda, et meie rahvuslik ettevõte Eesti Energia teenib taolises olukorras ülihead kasumit, aga kui selle tulemusel peavad Eesti tarbijad käima elektri eest välja kaks-kolm korda rohkem kui meist märgatavalt jõukamad soomlased, siis ei paku see teadmine mitte rõõmuraasugi, vaid tekitab arusaamatust ja viha ning paneb küsima, kes selle eest vastutab.