Valitsus pole maksude alandamisest huvitatud

Eestis praegu teab mitmendat korda vallandunud diskussioon selle üle, kas toiduainete käibemaksu alandamine aitaks inimestel paremini toime tulla või mitte, on küll kindlasti vajalik nagu iga arutelu, kuid tõenäoliselt ei viis see muutusteni.

Vähemalt praeguselt valitsuselt vaevalt selline initsiatiiv tuleks, sest Reformierakonna ja IRLi koalitsioon on olnud tarbimismaksude seisukohalt väga jäigal positsioonil, puudutagu see siis käibemaksu, elektri- või kütuseaktsiisi.

Ansipi valitsuse motoks on olnud mängida tulumaksuga, rääkida lõputult selle alandamisest millalgi, ent lõpuks ei saa tavainimesed enam aru, kes ja kui palju sellest võidab.

Aga tarbimismaksud on riigi jaoks magus tükk ja tegelikult peaks ka galopeeriv inflatsioon valitsusele meeldima. Sest mida kõrgemaks lähevad hinnad, seda suurem tükk käibemaksu tarbija rahakotist riigikassasse kukub. Siit ka seletus, miks valitsus pole siiani astunud mingeid samme ohjeldamaks inflatsiooni, mille poolest Eesti on juba pikemat aega Euroopas esirinnas.

Kui nüüd jälle toiduainete käibemaksu teema juurde naasta, siis tuleb tunnistada, et igasugused maksuerisused teevad maksusüsteemi haldamise keerulisemaks ja seega ehk ka kulukamaks. Ent seda peaks korvama aasta-aastalt täiustuvad IT-lahendused.

Kui peaminister Ansip räägib sellest, et tarbimist tulebki piirata, sest liigne tarbimine pole hea ei inimestele ega keskkonnale, siis toiduainete hindade puhul ju liigtarbimisest rääkida ei saa. Liigtarbib see, kellel on selleks raha koos sellekohase sooviga. Jutt käib ikkagi nendest kümnetest tuhandetest inimestest, tuhandetest lastest, kes uuringute järgi peavad 21. sajandi Euroopa Liidu riigis nimega Eesti tühja kõhtu taluma, sest neil pole piisavalt raha, et regulaarselt piisaval määral hädavajalikku toitu osta.

Aga muidugi, siinkohal teame juba valitsuse vastust ette: "Pöörduge sotsiaalosakonda!" Ja sinna see teema jääbki.