Raha- ja kompetentsinappus

Miks Kohtla-Nõmmel üks nii vajalik projekt nagu vee- ja kanalisatsioonivõrgu renoveerimine vett vedama läks, võib vaid tagantjärele arutada. Selge on see, et keskkonnainvesteeringute keskusest tuli eitav vastus peamiselt seetõttu, et projektis oli suuri puudusi. Ja kuigi nüüd öeldakse, et peapõhjus oli selles, et vallal polnud aimu, et lisaks omaosalusele peab ta tasuma ka käibemaksu, mis pole abikõlbulik, viitab see ka vastava kompetentsi defitsiidile.

Kui viimasel ajal on üks või teine ekspert hoiatanud, et omavalitsuste liitmine pole mingi võluvits, mis elu paremaks teeb, siis lisaks paljuräägitud administratiivkulude kokkuhoiule tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et suuremal omavalitsusel on rohkem võimalusi palgata kogenud ja kompetentseid spetsialiste eri arenguprojektidele.

Kui vaatame meie väiksemaid omavalitsusi, siis pole tarvis olla teab mis asjatundja, märkamaks, et näiteks meie maakonna väikeomavalitsustes pole viimastel aastatel tõsiseid arenguprojekte olnud. Samal ajal kui linnad ja suuremad vallad pööritavad miljoneid, renoveerimaks oma taristut ning parendamaks elukeskkonda. Ja siin seab oma takistused juba väikeomavalitsuste tilluke eelarvemaht. Kui suur osa rahast läheb vallavalitsuse ja -asutuste ülalpidamiseks, siis pole arendusprojektide omaosaluseks raha kusagilt võtta. Ja nii polegi olukorra muutmiseks eriti palju variante peale ühinemise naabrite ja nende naabritega.