Piirilinna võitlus hariduse pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Narva hariduselus seistakse juba pikemat aega barrikaadidel. Narva linnavalitsus peab riigiga poliitilist võitlust, mida valijatele serveeritakse kui võitlust venekeelse hariduse pärast. Narva eesti gümnaasium on asunud kaitseasendisse ministeeriumi kava tõttu liita kool Vanalinna riigikooliga, kus õpivad vene keelt kõnelevad lapsed eesti keeles.
Ministeerium väidab aga end võitlevat Narva hariduse kvaliteedi pärast. Kui linnalt saadi järsk vastus ettepanekule luua vene koolide baasil riigigümnaasium, kus öeldi, et linn ei luba toimivat koolisüsteemi "lõhkuda", pöördus ministeerium linna eestikeelse hariduse poole. Eesti gümnaasium ning kohalike eestlaste kogukond (aga ka koolis õppivate vene laste pered) tõusis protestimarsile, väites, et sellega hävitatakse eestikeelne gümnaasiumiharidus piirilinnas sootuks, mis tähendab paljude eesti perede sunnitud lahkumist linnast.
Ainsa eesti gümnaasiumi perele liigategemist Narvas pole lihtne Eesti üldsuse ees õigustada. Sest see on väga emotsionaalne küsimus, mis puudutab paljude eestlaste sügavaid tundeid.
Ent väga lihtne on seda küsimust ära kasutada poliitikutel, et teenida lisapunkte ka "võitluses eestikeelse hariduse eest Narvas".
Seetõttu on oluline, et poliitikud (nii kohalikud kui kaugemad) tajuksid vastutust ega valaks õli tulle. Ministeeriumile olgu see aga järjekordseks õppetunniks, et enne kui minna konkreetset kooli reformima, peaks sellest rääkima nendega, keda see kõige otsesemalt puudutab.