Vanalinna elustamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Barokset Narva vanalinna on taga nutetud sellest ajast, kui see sõja ajal hävitati. On räägitud osa vana hoonestuse taastamisest, ent üsna ruttu on jõutud tõdemuseni, et see pole mõistlik ega teostatav. Ja nii seisiski see piirkond nukralt, ääristatuna nõukaaegsete hruštšovkadega, justkui oodates, et ükskord tuleb temagi aeg tagasi.
Kuni Tartu ülikooli Narva kolledži juht Katri Raik hakkas ajama uue kolledžihoone ehitamise asja. Mis polnud lihtne, sest kõige suuremat vastuseisu väljendasid linna muinsuskaitsjad, kes leidsid, et sellise moodsa maja ehitamine nii väärikasse kohta on vanalinna rüvetamine. Ja kuigi peale räämas raekoja ja veel mõne hoone vanast Narvast suurt alles pole, hellitasid muinsuskaitsjad lootust, et vanalinna saab taastada.
Aasta tagasi kolledžihoone siiski valmis ning see on vanalinna piirkonnas elu hoopis teistmoodi käima pannud ja andnud piirkonnale uue väärtuse. Kes on käinud kolledži juures toimuvatel kontsertidel, teab, missugune müstiline õhkkond siin tekib.
Narva linn ongi nüüd plaanidesse võtnud Narva vanalinna piirkonda aina rohkem väärtustada ning tuua linna keskne väljak Peetri platsilt siia ära. See on loogiline ja mõistlik, sest Peetri plats on tänu piiripunkti naabrusele ning sellega seotud transiidivoole minetanud suure osa oma väärikusest ja atraktiivsusest, kus inimesed sooviks jalutada või lihtsalt ilma ja linnaruumi nautida.