Vähese suhtlemise viga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kui Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse kauaaegne juht Arthur Seppern lahkus mullu suvel ametist ja tema mantlipärijaks valiti kaheksa aastat Narva kutseõppekeskust vedanud Margus Ojaots, võis seda esialgu pidada priimaks valikuks.
Polnud põhjust arvata, et mees, keda Narvas hinnati, ei saaks hakkama kutsehariduse edendamisega Jõhvis. Paraku lahvatas suve alguses konflikt, mis hõõgub siiani.
Usutavasti hoiavad nii haridus- ja teadusministeerium kui kooli nõukogu hinge kinni, et direktori vastuolud õpetajatega laheneksid. Sest kogenud kutsekoolijuhtide pink on Eestis lühike.
Margus Ojaots on ajakirjanduses väitnud, et sai eelmiselt direktorilt päranduseks kriitilise eelarve, ülepaisutatud töötajaskonna ja olukorra, kus pooled õpetajatest ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele. Kui direktor ütleb avalikult, et esikohal peaksid alati olema õpilaste huvid ning õpetajaskonda oleks vaja hädasti uuendada, on tüli õpetajate ametiühinguga garanteeritud.
Vastuolude peasüüdlaseks on siiski suhtlemisprobleemid ja seda on tunnistanud ka direktor ise. "Kollektiiviga tulevasest koostööst vesteldes rääkisin sellest, et minule on tähtis tegutseda ühtse löögirusikana: kiirelt, täpselt ja tõhusalt," rääkis Ojaots ametiaja alguses Põhjarannikule antud intervjuus.
Ilmselgelt pole ta suutnud tõhusust taga ajades kollektiivi ühtseks löögirusikaks koondada. Arenguruumi on ka kogenud koolijuhil.