Trennivõimaluste puudus pole probleem

Läbiviidud uuring sportimisvõimaluste kohta meie koolides annab kahtlemata mingi pildi ühe kindla valdkonna kohta, ent mida selle infoga edasi teha, on küsimus.

See uuring räägib, et Ida-Virumaa koolides on justkui nigelad sportimisvõimalused ning vähe lapsi käib seal trennis. Ent huvitavam oleks teada, kui palju meie kooliõpilastest üldse tegeleb regulaarse sportimise ning liikumisega. Ja pole tähtis, kas seda tehakse koolis tegutsevas spordiringis, spordiklubis või lihtsalt metsajooksurajal.

Vähene liikumine on meie noorte seas probleem ning arvutiajastu pealetung toonud endaga kaasa laste rühi- ja psüühikahäired kuni ülekaalulisuse probleemini välja. Ent me ei saa öelda, et Ida-Virumaal oleks laste sportimise võimalused kehvemad kui mujal. Pigem on need paljude paikadega isegi mitmekesisemad, arvestades, et meil on jäähalle, ujulaid, viimastel aastatel ehitatud-renoveeritud staadione, rääkimata terviseradadest ja kergliiklusteedest. Olgem ausad, olukord on kaugelt parem kui veel kümme aastat tagasi.

Iseasi, kas kõik need sportimisvõimalused, mis meil on, ka piisavalt kasutust leiavad. Üks on see, et vanemad ei saa lapsele trenne lubada majanduslikel põhjustel. Kuid pigem on suurem probleem see, et lastevanemad ise ei pea lapse kehalist aktiivsust oluliseks, pigem tülikaks. Sest nõuab ju laste trenniskäik sageli pingutust ka lapsevanemalt endalt.