Numbrid, millest palju ei räägita

Valimiste-eelsel ajal püüavad poliitikud üksteist muuhulgas üle trumbata ka uute töökohtade numbritega. Valijale püütakse jätta muljet justkui tänu neile need töökohad ongi sündinud.

Sellest, kui palju on nende valitsemisajal töökohti aga kadunud, nad targu ei räägi. Või kui sellest kõnelemisest pole võimalik mööda minna, siis on süüdlaseks ikka kõik teised peale nende - konkureerivad poliitikud, vabariigi valitsus, globaalne majanduskriis ja nii edasi.

See on tüüpiline poliitiline silmakirjalikkus, kus heade arengute puhul püütakse osa aupaistest endale tõmmata, negatiivsetest sündmustest aga distantseeruda. Tegelikkus kipub sageli olema aga selline, et omavalitsusjuhtidel on küllaltki keeruline mõjutada nii uute töökohtade loomist kui ka ära hoida olemasolevate kadumist.

Väline erinevus on selles, et uute ladude või tsehhide nurgakivi panekul või lindi läbilõikamisel on nad platsis, suletavate üksuste "peiedel" aga enamasti mitte.

Efektiivsuse suurendamine on äride juhtimises üks põhilisi ülesandeid, ent paljudele töötajatele toob see termin hirmuhigi laubale, sest sageli tähendab see, et selle tööga, mille varem tegid ära viis inimest, peavad edaspidi hakkama saama kolm või kaks. Ettevõtte konkurentsivõime ja kasum kasvavad nagu ka töötute read. Ida-Viru elanike arv jällegi väheneb, sest tööd tuleb otsima minna kaugemale.

Eesti Energia, kes on 20 aastaga töötajate arvu vähendanud kordades, teeb nüüd samas suunas järgmise sammu, sulgedes oma tehnoloogiatööstuse tehase Narvas.