Aktsiisisilmus tõmbub koomale

Seda, et valitsus hakkab aktsiisikaupade sissetoomist Venemaalt senisest veelgi rohkem piirama, võis aimata juba mõnda aega kestnud maksu- ja tolliameti pingutustest piiril, kui asuti pitsitama nii-öelda oma tarbeks kütusevedajaid. Eks salasigarettide ületoojaid on kimbutatud kogu aeg.

Sellele on kerge leida põhjendusi. Eestis jääb aastas hinnanguliselt makse saamata umbes poole miljoni euro ringis, aktsiiside osakaal on sellest alla veerandi - suurima maksuaugu sellest tekitab tubakaaktsiisi mittelaekumine.

Loomulikult on see ju raha, mis võiks turgutada meie sotsiaal-, haridus- või muud valdkonda. Kuid praegu maksavad aktsiisikaupade ülevedajad makse hoopis Venemaa riigieelarvesse.

Teisalt on muidugi argumendiks see, et paljudele inimestele on piirikaubandus võimalus teenida lisaelatist, pidada ülal ennast ja oma peret. Ja odavam kütus aitab ehk paljudel vähendada kulutusi pere eelarves. Kui suitsetamisest saab loobuda, siis sageli on mootorikütuse ostmine möödapääsmatu.

Kuid meie kaldume uskuma seda, et tegelikult ei too lõviosa salasigarette ja -kütust sisse mitte memmed oma mantlihõlma all või kohalikud taksojuhid bensiinipaagis, vaid hoopis palju suuremad sulid. Lõviosa keelatud kraamist tuleb sisse ikkagi suurte partiidena kas peidetuna kaubavagunitesse või veokite lastidesse. Ja seetõttu tuleks rohkem tähelepanu pöörata hoopis organiseeritud kuritegevuse ohjeldamisele salakaubanduses.