Valimised ja vastutus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kuigi valimistest on möödas juba rohkem kui kuu aega, pole need maakonna ühes vaesemas ja väiksemas omavalitsuses - Alajõel - veel lõppenud. Põhjuseks valimised kaotanud niinimetatud Kärbergi leeri soovimatus tulemustega leppida ning püüd kasutada ära kõik seadusega antud võimalused tulemusi vaidlustada. Eelmisel nädalal tühistas riigikohus nii maakonna kui vabariigi valimiskomisjoni varasemad otsused, millega jäeti kaebus rahuldamata. Kõrgem kohus leidis, et komisjon pole piisavalt põhjalikult kontrollinud kaebuses esitatud väiteid.
Praeguseks on maakonna valimiskomisjon teinud uue otsuse, millega kaebus taas tagasi lükati. Kaebajate senist põhimõttekindlust arvestades lähevad nad ilmselt uue vaidlustusega edasi.
Muidugi võib see tunduda jabur ning riigi ressursi mõttetu raiskamisena, sest valimiskomisjonid ja riigikohus töötavad ju maksumaksja kulul. Kuid see on demokraatia pahupool. Oleme varemgi näinud seda, kuidas eri poliitilistel tasanditel on demokraatliku süsteemi auke ära kasutatud, lämmatades tegelikult nende demokraatiaprintsiipide toimimist.
Alajõe vald on andnud viimastel aastatel kohalikel valimistel alati kõneainet just seoses pettuste ja skandaalidega. Seetõttu on selles omavalitsuses vabad valimised muutunud omamoodi paroodiaetenduseks, kus valimiste tegelik mõte ja sisu on hoopiski tagaplaanil.