:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7646287t1haf42.jpg)
/nginx/o/2013/12/02/11993097t1h9727.jpg)
Tööjõupuudus kiirendab palgakasvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/02/11993097t1h9727.jpg)
Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele kiirenes palga nominaalkasv kolmandal kvartalil 8,8 protsendini. Inflatsiooniga korrigeeritud palga reaalkasv kiirenes 5,8 protsendini. Palgakasv kiirenes juba viiendat kvartalit järjest. Nii nagu esimesel ja teisel, mõjutasid ka kolmandal kvartalil palgakasvu ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude maksmine. Ilma nendeta oleks palgakasv olnud 8 protsenti, mis on ikkagi väga kiire. Kolmandal kvartalil on ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude nii suur mõju üsna ootamatu. Kõige enam maksti preemiaid ja lisatasusid palgatöötaja kohta info ja side, elektrienergia ning avaliku halduse tegevusalal (peamiselt KOVde puhkusetoetused). Üha suuremat mõju on palgakasvule avaldanud aasta alguses toimunud miinimumpalga enam kui 10protsendiline tõus. See mõjutab enim väiksemaid, alla 50 töötajaga, ettevõtteid, kus tuleb töötajate leidmiseks palku rohkem tõsta ning kus palgakasv on kiirenenud juba 10 protsendini. Kuna selliste ettevõtete osakaal kogupalgakulust on üsna suur (39 protsenti), avaldavad need mõju ka palgakasvu kogupildile. Keskmine palk tõusis kolmandal kvartalil 930 euroni, kuid see ei sisalda varimajanduses arvestatud ümbrikupalka, mis tõstaks keskmise palgataseme veelgi kõrgemaks. Kiire palgakasv kolmandal kvartalil oli üsna laiapõhjaline. Kui enim kiirenes palgakasv info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris (üle 14 protsendi), kasvas 10 protsenti ja üle selle palk veel kuuel suuremal tegevusalal, sh ehituses ja transpordisektoris. SKT kiirhinnangu järgi vähendas kolmanda kvartali majanduskasvu aga enim just ehituse lisandväärtuse langus. Lisandväärtus ei kasvanud ka transpordisektoris. Samas vähenes nendes tegevusalades tööhõive, mistõttu on veel vara öelda, kas kiire palgakasv tõstis ka nende tegevusalade tööjõu ühikukulu.
Vaatamata töötleva tööstuse toodangumahu ja müügikäibe aeglustumisele kolmandal kvartalil (vastavalt 0,4 protsenti ja 3 protsenti), kasvasid palgad seal üle 8 protsendi ning tööhõive ligikaudu 5 protsenti. Seega ületas palgakasv töötlevas tööstuses esialgsete arvestuste järgi tootlikkuse kasvu, mis tõstis ka tööjõu ühikukulu. Kuna suurem osa töötleva tööstuse müügikäibest läheb ekspordiks, on kulupõhise konkurentsivõime hoidmiseks väga oluline tööjõukulud vaos hoida.
Esialgsete arvestuste järgi kasvas kogumajanduse tööjõukulu tootlikkusest kiiremini ning suurendas sellega tööjõu ühikukulu, mis tähendab omakorda kulupõhise konkurentsivõime langust. Kuna tööhõive kasv aeglustub, peab tööjõu tootlikkuse panus majanduskasvu kiirendama.
Palgakasv kiireneb Eestis juba mitmendat kvartalit järjest, mis viitab tööjõupuudusest tuleneva palgasurve suurenemisele. Töövõtja määrab üha enam oma palka. Tööjõukulu on kasvanud tootlikkusest kiiremini juba alates 2011. aasta algusest. See aga nõrgestab ettevõtete võimet majandusprobleemide korral töökohti säilitada.
Tööjõukulu reageerib majanduskasvu aeglustumisele üldjuhul viiteajaga. Samas on palga- ja majanduskasv liikunud juba kolmandat kvartalit järjest eri suundades.
Välismaalt saadud esmaste tulude kasv ning ettevõtete sektori jätkuvalt korralikud (kuigi vähenenud) kasumid on võimaldanud maksta suuremaid palku. Selle aasta esimesel poolaastal ettevõtete tööjõukulude osakaal müügitulus veel ei suurenenud.
Palgakasvu kiirenemine toetab nõudluse ja seeläbi eratarbimise kasvu. Suurem nõudlus ning suuremad tööjõukulud survestavad aga eelkõige tööjõumahukama teenustesektori hinnakasvu.