Kukkuvate puude vastu

Järjekordne torm koos laiaulatuslike elektrikatkestustega on möödas ning enamik inimesi oma koju soojuse ja valguse tagasi saanud. Ent sellega seoses tekib ikkagi küsimus: kas jäämegi ilmastikuoludest tulenevaid elektrita jäämisi võtma kui paratamatust?

Suur osa elektririketest on seotud liinidele langevate puudega, mis murdudes liine rebivad ja poste murravad. Ministri määrusega on küll määratud elektriliinide kaitsevööndid, mida tuleb võsast ja puudest puhtana hoida, kuid see ei takista puude langemist neile.

Elektrilevi esindajad ütlevad, et midagi pole teha - tegu on erametsadega ning eraomand on püha ja puutumatu. Kuid kerkib õigustatud küsimus, et miks üks omand on puutumatum kui teine, nii et see võib kahjustada teise vara. Kuidagi peaks ikkagi reguleerima ka metsa- ja liiniomanike kohustusi ning vastutust nii, et ei saaks öelda, et tuhandete inimeste elektrita jäämises pole keegi süüdi.

Sest ka elektritarbijatel, kelle jaoks on ju viimastel aastatel elektrienergia ülekandetasud tõusnud väga suurte sammudega, peaks olema tunduvalt kasvanud ka õigus küsida kindlamat elektrivarustust. Sest lisaks ebamugavusele kaasnevad elektrikatkestustega paljude jaoks ka otsesed kulud. Alates generaatorisse valatud kütuse põletamisest, lõpetades toidu ja hoidiste riknemisega külmikutes.

Kui puud aina kukuvad liinidele, vaatamata kaitsevööndite olemasolule, on järelikult midagi valesti: tuleb kas laiendada kaitsevööndeid, viia liinid sinna, kus ohtu pole, või muuta see oht minimaalseks ja liiga pikad puud maha võtta.