Üleliigne kinnisvara

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel tehtud uuring näitab, et Eestis on sadu kortermaju, mis seisavad tühjalt või pooltühjalt ning prognoosi kohaselt selliste majade hulk tulevikus kasvab. Eriti palju hüljatud kortereid ennustatakse Ida-Virumaale, mis on ka mõistetav, kuna siin on nende osakaal eriti suur, võrreldes teiste maakondadega.

Järgmise sammuna tahab riik hakata soodustama inimeste ümberkolimist osa majade renoveerimise järel ning tühjenenud majade lammutamist, kuna selge on see, et poolasustatud kortermajades tekivad majanduslikud probleemid, kui hüljatud korterite omanikke ei leita ning tühja maja pole ka mõistlik kütta.

See tühjade elamute probleem ei ole uus, sest üks lammutamise laine on näiteks Kohtla-Järvel, aga ka Kiviõlis üle käinud. Kui piirkonnas väheneb elanike arv, on loogiline, et pole tarvis ka endisel hulgal elamispinda. Selline olukord kahjustab teisi kinnisvaraomanikke, kelle vara hind seetõttu langeb.

Ministeeriumi plaan tundub igati loogiline, sest lisaks avalikku ruumi koormava ja ebavajaliku elamispinna likvideerimisele annab see võimaluse pakkuda inimestele senisest paremat elamispinda. Kuigi see ei saa olema lihtne, sest igal "liigsel" korteril on omanik. Küsimus on vaid selles, et kes kannab kulu.  Probleemi omavalitsuste kaela lükata poleks õige ega õiglane, sest esiteks pole neil selleks piisavalt raha ja teiseks vastutab ka riik selle eest, et inimesed on paljudest piirkondadest lahkunud.