Riskiäri

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Samal ajal kui paljud inimesed rõõmustavad sooja talve üle põhjusel, et see toob tavapärasest oluliselt väiksemaid kütte- ja elektriarveid, on palju neid, kes lumepuuduse tõttu kannatavad. "Mida võtta ette koolivaheajal, kui õues on plusskraadid ja lund pole?" mõtlevad tuhanded koolilapsed ja nende vanemad, kes on jõudnud juba suusad-kelgud ammu suvistest panipaikadest välja kraamida.

Ent veelgi rohkem mures on ettevõtjad, kelle äri on lumega otseses kokkupuutes. Meie maakonnas on Kiviõlis selline keskus, millele iga lumeta talvepäev tähendab väga konkreetseid kulusid. Ent nukker on pilt ka näiteks Pannjärve ja Kohtla kaevanduspargi-muuseumi talvekeskuses.

Eks meie kliima ongi selline, kus tuleb arvestada, et kui sa plaanid investeeringuid meelelahutusärisse, mis on ilmaga seotud, on ilmataat su suurim sõber ja vaenlane.

Sama lugu on ju ka näiteks suvel: kui vihma kallab ja termomeeter näitab vaid veidike plusskraade, kiratsevad hotellid, meelelahutuskeskused ja söögikohad. Kui ilm aga soe, on teenindusettevõtetel aasta parimad päevad.

Ega siin polegi turismiettevõtjatel muud võimalust, kui maandada oma riske nii, et muuta oma ärid võimalikult mitmekülgseks ja pakkuda maksimaalselt palju eri teenused. Ehkki see võib looduslikest, geograafilisest ja muudest teguritest tulenevalt olla üsna raskesti teostatav.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles