Uue partei ootel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Sellest, et Eesti poliitikamaastikul on olemas valmidus uue partei tekkeks, on räägitud ammu. Erakonna loomise ideest teatas nüüdseks juba endine Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik. Partei tegemisest on andnud vihjeid kauaaegne Reformierakonna liige, europarlamendi saadik Kristiina Ojuland. Partei asutamise kavatsusest andsid nüüd teada ka kodanikuühendused Vaba Isamaaline Kodanik ja Parem Eesti.
Selge on see, et kui uus erakond sünnib, hakkab see paljuski vastanduma praegustele erakondadele, rääkima vajadusest muuta asju ausamaks, läbipaistvamaks, taastada rahva usaldust demokraatia ja riigi vastu jne.
Eesti poliitika on juba korduvalt näinud selliste protestiparteide kerkimist ja kadu. Kui unustada esimestel taasiseseisvumisjärgsetel riigikogu valimistel parlamenti pääsenud kuningriiklased, siis 1995. aastal tuli võimule Koonderakond, kes nimetas end spetsialistide valitsuseks, justkui eemaldudes poliitikast. Nende aeg sai otsa enne järgmisi valimisi. 2003. aasta parlamendivalimiste superstaar Res Publica vajus oma populismikoorma all kokku veelgi rutem. Protestihääli üheks valimistsükliks püüdnud rohelised ei suutnud 2011. aastal enam parlamenti saada.
Ka nüüd, uue erakonna loomisel, ei muutu peaküsimuseks mitte see, kas pääsetakse parlamenti või mitte, vaid see, kuidas pääseda ühe hooaja partei saatusest ja Eesti poliitikamaastikul pikemaks ajaks püsima jääda.