Lai, mitte laialivalguv riigikaitse
3. märts 2014, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähiajal hakkame üha rohkem kuulma ja lugema laiast riigikaitse käsitlusest, mis mõned aastad tagasi meie riigikaitse sõnavarasse ning õigusaktidesse jõudis. Praegu oleme seda mõistet sisuga täitmas, mis tähendab rahvuslikus julgeolekus uut arenguetappi.
Alustuseks tuleb end lahti rebida käsitlusest, kus tsiviil- ja militaarmaailm on eraldiseisvad. Külma sõja aegne mõttemall, et kõike saab jagada rahu- ja sõjaajaks, tuleb muutunud maailmas kõrvale heita.
Ametkonnad ja koolkonnad on riigikaitse olemust püüdnud erisugustel viisidel sisustada ning sõnastada, sellega on tekkinud ka mõningane segadus. Laialivalguvuse vähendamiseks avan laia riigikaitse mõiste võimalikult lihtsal viisil, jagades selle neljaks.
Loomulikult on klassikaliselt ja ajalooliselt riigikaitse olnud sõjaline kaitse. Praegu murtakse omavahel piike, kas viimane kaitseväe kümne aasta arengukava on Eesti sõjalise kaitse arengu puhul edasi- või tagasisamm. Erisugused koolkonnad ja tegevteenistusest lahkunud ohvitserid omavad siin vastandlikke arvamusi. Igal juhul on sõjalise kaitse planeerijad ja elluviijad koos sellest tuleneva vastutusega Eesti kaitsevägi ja kaitseministeerium.
Ülejäänud kolm komponenti laiast riigikaitsest kuuluvad tsiviilsektori tegevus- ja vastutusvaldkonda. Neist klassikalisim osa on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. See moodustab koos sõjalise kaitsega totaalkaitse reaalse sisu. Sundkoormised, mobilisatsioon ja vastuvõtva riigi toetusega seotud ülesanded on tegelikult vaid osa sellest. Valdkonna täpsem lahti kirjutamine on praegu töös.
Siinjuures tuleb ära märkida, et kaitseväelaste kaasamine metsatulekahju või üleujutuse tagajärgede likvideerimisse ei ole riigikaitseline ülesanne. Samas ei tohiks kaitsevägi jääda mugavustsooni, kus endale ainult riigikaitselisi ülesandeid tunnistatakse.
Järgneb riigikaitse käsitluse mõistes uus valdkond - elutähtsate teenuste toimepidevuse säilitamine riigikaitselistes hädaolukordades ja sõjaajal. Hädaolukorrad, elutähtsad teenused ja toimepidevus on samuti suhteliselt uued mõisted, mis sisustati 2009. aasta suvel vastu võetud hädaolukorra seadusega. On selge, et dünaamilises maailmas tulebki üle vaadata nii hädaolukordi kui elutähtsaid teenuseid, ent selge on, et elanikkond vajab kriisi iseloomust sõltumata nii uputuse kui ka sõja ajal leiba, elektrit, tervishoidu, korrakaitset ja palju muud. See kõik on kehtivas hädaolukorra seaduses piisavalt detailselt kirjeldatud, ainuke põhimõtteline mure on, et kõike seda planeeritakse erisugusteks kriisisituatsioonideks rahuajal.
Senise teooria alusel peaks sõjaajal käivituma teistsugune mehhanism. See on ilmselt külma sõja aegsest mõtlemismudelist pärit loogika. Tänapäeval ei ole võimalik võtta jäika seisukohta, et rahuaja kriisidega tegeleb siseministeerium ja sõjaajaga kaitseministeerium. Lai riigikaitse käsitlus ei hõlma ainult riigi kaitsmist, vaid ka meie riigi inimestele selle kaitsmise ajal eluks hädavajaliku tagamist.
Viimaseks osaks laias riigikaitse käsitluses on eri ametkondade iseseisvad riigikaitselised ülesanded ja seda sõltumata sõjalisest kaitsest. Julgen väita, et tänapäeva infoühiskonnas ja muutunud julgeolekukeskkonnas on võimalik kaotada riigi iseseisvus või territoriaalne terviklikkus, ilma et sõjalist kaitset üldse rakendada saadakse või suudetakse. Siin on suur roll täita sisejulgeolekul ja siseministeeriumil, kuid siia kuuluvad ka osaliselt küberjulgeolek, psühholoogiline kaitse ja rahvusvaheline tegevus.
Et saavutada eelnimetatud nelja komponendi koostoime, on loomulikult vaja ümber vaadata ka riigikaitse juhtimismehhanism ja vastutusalade jagunemine, mida võib ka tinglikult viiendaks osaks lugeda.
Loodan, et Eesti ametkondade ning ühiskonna ühene arusaam laiast riigikaitse käsitlusest on saavutatav. Eriti nüüd, kus lähiajal on valitsusel kavas heaks kiita riigikaitse järgmise kümne aasta arengukava mittesõjalised osad ja kaitseministeeriumi juhtimisel on ettevalmistamisel uus riigikaitse seaduse eelnõu, mis selle loogika ka seadusesõnasse paigutab.