Kui kaua peab seda kannatama?

Juba vanarahvas oli tark, teades, et "seda asja"  ei tasu liigutada, muidu hakkab haisema.

Ometigi on Kohtla-Järve servas asuvate puhastusseadmete kasutusel olev tehnoloogia just selline, mis eeldab "selle" regulaarset liigutamist. Loomulik tagajärg on, et  ligemale 20 000 elanikuga Järve linnaosa reoveesette kompostimise ajal tugevasse fekaalihaisu mattub.

Probleemiga on väidetavalt tegeldud juba sajandivahetusest saati. Esmalt kulus mitu aastat haisukolde kindlaks tegemiseks ja tõestamiseks, et hais ikka puhastusseadmetest tuleb. Hiljem on kulutatud palju aega ja raha süsteemi täiustamiseks. Aga tulemuse mõttes ei ole midagi paremaks muutunud. Kohutav hais piinab inimesi endistviisi.

Nüüd kinnitab puhastusseadmete haldaja Järve Biopuhastus, et hais on küll ebameeldiv, kuid kõik on normi piires ega ole tervisele kahjulik. Ent kui tahetakse haisust lahti saada, siis antagu neile veel vähemalt kümme miljonit eurot.

Pidev haisu sees elamine rusub paratamatult inimesi. Arvestades, et Kohtla-Järve ei kuulu ka mitmetel muudel põhjustel just kõige ihaldusväärsemate elamispaikade hulka, on puhastusseadmete pakutav lõhnabukett veel üks põhjus sealt ärakolimiseks. Üsna võimatuks missiooniks on aga haisupilve  sisse uusi elanikke meelitada.

Seepärast peaks selle probleemi lahendamine olema üks linnavõimude põhilisi ülesandeid, seda enam, et Kohtla-Järve linn on ise Järve Biopuhastuse suuromanik.

Ettevõtte nõukogu liikmele ja riigikogu keskkonnakomisjoni liikmele Valeri Korbile meeldib pidevalt rääkida, kuidas ta  linnaelanike huvide eest seisab. Haisuprobleemi lahendamine  peaks olema otseselt tema kui saadiku töövaldkond. Viimane aeg oleks ka temal näidata oma võimeid selles.