16aastaselt valima juba 2017. aastal!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mul on väga hea meel, et riigikogus hakkab järjest enam tekkima arusaam, et 16aastaselt valima minek ei ole teab mis hirmuäratav koletis, mida igal võimalusel peaks vältima. Veelgi enam on mul hea meel, et järjest rohkem leidub riigikogu liikmeid, kes julgevad välja öelda, et tänapäeva 16aastane on valmis valima ja otsustama oma kodukoha tuleviku üle.
Isiklikult olen juba pikka aega toetanud mõtet, et valimisiga peaks langema kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 16. eluaastani. Ideed toetavad ka Noored Sotsiaaldemokraadid ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Leian, et mida väiksem on omavalitsus, seda rohkem teab ning tunnetab noor inimene seda, mis toimub tema kodukohas ja mida oleks vaja teisiti teha. Kohaliku tasandi valimistel saavad alati suurt tähelepanu nii haridusteemad kui ka ettevõtluse ja elukeskkonnaga seonduvad küsimused. Siinkohal on ka noortel inimestel oma seisukoht välja öelda ja just seetõttu ei peaks pelgama, et noor inimene ei tee mõtestatud valikut.
Valimisea langetamise vastastelt kuuleb tihtilugu kriitikat, et noored on rumalad, lihtsasti mõjutatavad ning ei suuda õigeid valikuid teha. Mina nii ei arva. Oma kodukohas olen suhelnud väga erisuguste noortega, kes üldjuhul teavad, mis nende linnas või vallas toimub, ja noortel on ideid, kuidas muuta oma kodukohas elu paremaks. Noored on tihti palju kriitilisemad, mida valijalt võikski oodata.
Noorte teadlikkuse tõstmiseks annavad järjest enam noortele suunatud projektid, kus noorel inimesel on võimalus avaldada oma arvamust ja saada juurde teadmisi nii demokraatiast kui ka valimistest. Näitena saab tuua noorte seas üha populaarsemad Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatud projektid, nagu varivalimised 2011 ja 2013 ning nüüdne projekt "League of Young Voters", mis keskendub Euroopa Parlamendi valimistele. Lisaks on ka koolide õppekava muutunud selliseks, kus noortel on võimalik koolitunnis senisest enam kaasa rääkida ja osaleda mitmetes projektides. Noortel on mitmes omavalitsuses olemas oma esinduskogud, millega peavad omavalitsusjuhid praegu väga tõsiselt arvestama. Olgu selleks kohaliku kooli õpilasesindus või noortevolikogu.
Noored on tihti teadlikumad valijad kui keskmine täiskasvanud valija. Ja mõjutamise kohalt ei usu ma, et noor inimene on rohkem mõjutatav kui nii mõnigi täiskasvanud inimene.
Üle ega ümber ei saa ka asjaolust, et noorte osakaal enamikus omavalitsustes on tugevas langustrendis. Et tasakaalustada debatti ja tuua sellega noorte teemad rohkem päevakorda, on vajalik noorte valijate osakaalu tõus valijate hulgas. Valimisea langetamine on selleks parim lahendus.
Kriitiline olen aga kandideerimisõiguse andmise puhul. Alla 18aastastel on suhteliselt palju piiranguid, mis võivad takistada osalemist kohaliku omavalitsuse volikogu töös. Kuigi usun, et nii mõnigi 16aastane saaks ideaalselt hakkama kohaliku valla või linna volikogus.
Noored Sotsiaaldemokraadid on aastaid toetanud valimisea langetamist just kohalikel valimistel, kuid selleks on vaja muuta põhiseadust. Seda saab teha, kui muudatuse kiidab heaks kaks riigikogu koosseisu. Seega võiks alustada põhiseaduse muutmist juba lähipäevadel, et kolme aasta pärast oleksid valimiskastide juures ka 16- ja 17aastased.