Poliitiline või mitte?

Eile Viru maakohtus pärast mitmeid edutuid katseid lõpuks sisulise arutuseni jõudnud Kohtla-Järve linnavalitsusega seotud korruptsiooniprotsessil püüdis osa advokaate surmtõsiselt väita, et tegemist on poliitilise protsessiga.

Mida see tähendab? Ajaloost teame, et poliitilisteks protsessideks nimetati selliseid kohtupidamisi, kus motiiviks polnud mitte inimese süü, vaid tema maailmavaated või suhtumine mõnes diktatuuririigis valitsevasse režiimi.

Kas tõepoolest usub üks advokaat tõsimeeli, et tänapäeva Eesti õigussüsteem sarnaneb näiteks Putini Venemaa või Lukašenka Valgevene omaga, kus poliitilised protsessid toimuvad pidevalt?

Kui nii, siis miks see advokaat on vait ja kasutab sellist retoorikat vaid kohtusaali seinte vahel? On ju advokaadidki ühtse õigussüsteemi osa ning poliitiliste protsesside toimumise korral peaks iga korralik kodanik ka avalikult häirekella lööma.

Kui aga advokaat mõtles seda, et korruptsioonikuriteod ongi sageli poliitikaga seotud, siis see on tõepoolest nii.

Ees ootab pikk kohtuprotsess, mille lõppu saame näha ehk alles järgmisel aastal. Kuid see on ka Eesti mõistes väga oluline ja põhimõtteline protsess, kus on vastamisi ühelt poolt väidetavalt omavahel liiga põimunud ettevõtlus ja kohalik võim ning teiselt poolt riigi õigussüsteem ja tema kohustus tõestada oma võimekust. Asja on uuritud väga kaua ning seetõttu eeldame, et ka põhjalikult. Aga kui süüdistus kohtus peaks lagunema, oleks see suur hoop nii kapo kui prokuratuuri usaldusväärsusele, sest avalikkuse huvi selle kriminaalasja vastu on olnud ülimalt suur.