Normaalsuse taastamine

Kahe raamatumüügiketi enam-vähem üheaegne laienemine Ida-Virumaale ei peaks iseenesest väärima väga erilist tähelepanu.

Ent ometigi on tegu kultuurilise suursündmusega. Seda seetõttu, et Ida-Virumaal on juba aastaid valitsenud ebanormaalne olukord, kus 150 000 elanikule vaatamata pole olnud ühtegi raamatupoodi.

Raamatumüügi valitsejad Eestis, nii Apollo kui Rahva Raamat, on aastaid Ida-Virumaale tulekut kaalunud, kuid otsustamist pikka aega edasi lükanud. Seda hoolimata sellest, et nad mõlemad tegutsevad juba ammu nii Saaremaal, Viljandimaal kui Pärnumaal, kus inimesi on märksa vähem kui Ida-Virus.

Küllap on poodide avamise indu tagasi hoidnud ka eelhoiakud Ida-Viru suhtes ja kartus, et siinsed elanikud ei ole just kõige usinamad raamatute lugejad.

Positiivne, et pikkade kõhkluste järel on siiski nüüd Rahva Raamat end sisse seadmas Narvas ja Apollo Kohtla-Järvel.  Idavirulastel on jällegi võimalik murda üks järjekordne müüt, mis nende suhtes mujal Eestis on kujunenud, ja näidata, et raamatutest ja lugemisest peetakse vägagi lugu, kui selleks vaid võimalust pakutakse.

Ühelt poolt on raamatukauplus samasugune äri nagu iga teinegi. Kuid sellega on seotud ka mitmed märgilised tähendused. Paljudele haritlastele on näiteks elupaiga valiku tegemisel muu hulgas määrav seegi, kas lähikonnas on olemas raamatukauplus. Pole välistatud, et selle puudumisel on Ida-Viru ilma jäänud nii mõnestki noorest õpetajast.

Raamatupood annab piirkonnale samamoodi kultuurilist lisaväärtust nagu klubi, kino või muuseum. See on ka märgiks kultuurihuvilisele inimesele, et tegu on normaalse kandiga.